Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
LHV andis Tartule laenu
Tartu linnapea Urmas KlaasFoto: Jassu Hertsmann
Tartu linna investeerimisvajaduste katteks ostavad LHV pensionifondid linnalt 5,49 miljoni euro väärtuses võlakirju, teatas ettevõte.
Võlakirjaemissiooniks sõlmis Tartu ka Nordic Investment Bankiga lepingu summas 8 miljonit eurot. LHV-ga sõlmitud lepingu järgi ostab linnavalitsus võlakirjad tagasi 15 aasta jooksul. Tartu linn valis standardse ujuva intressi, makstes ligemale pool protsenti üle euribori. Pensionikogujad saavad investeeringust kõrgema tootluse kui likviidsetes Euroopa valitsuste võlakirjades.
Võlakirjaemissiooni kasutab Tartu linn 2017. aasta eelarvesse planeeritud võlakohustuste refinantseerimiseks ja investeeringuteks. Pakkumiskutse saatis Tartu seitsmele Eestis tegutsevale pangale, pakkumise esitas neist kuus. Parimad pakkumised tegid Nordic Investment Bank ja LHV. Kuna intressitase on madal ja laenumarginaalid vähenenud, pidas linn mõistlikuks võtta laen võimalikult pikaks ajaks, et kahandada aastast tagasimaksekohustust.
Muutunud seadusandlus annab pensionifondidele paremad võimalused pankadega konkureerimaks. „Tartu investeering näitas, et pensionifondid suudavad pakkuda piisavalt atraktiivseid tingimusi ja oleme pankade kõrval toimivaks alternatiiviks kohalike omavalitsuste silmis,“ ütles LHV portfellihaldur Romet Enok.
Tartu linn on korraldanud võlakirjaemissioone alates 2006. aastast. 2016. aasta lõpu seisuga oli linnal emiteeritud võlakirju 54 miljoni euro eest. Üldjuhul on linn korraldanud igal aastal oma investeeringuvajaduste katteks ühe kinnise emissiooni. Seni on pakkumistega osalenud vaid siinsed pangad või välismaised peamiselt avaliku sektori finantsasutused.
LHV tehingud 2017
Märtsis aitas LHV rahastada portaalide Auto24 ja Kuldne Börs väljaostu seniselt omanikult, Soome meediakontsernilt Sanoma. Tehing tehti koostöös ettevõtte kohaliku juhtkonna ja erakapitalifondiga BaltCap. LHV penisonifondid omandasid nii pangalaenu alternatiiviks olnud ja kaubamärkidega tagatud võlakirjad kui ka tagamata allutatud võlakirjad. Suvel märkisid fondid veel võlakirju ettevõtte lisaemissioonist, finantseerimaks Autolehe ostu.Aprillis investeerisid LHV Pank ja LHV pensionifondid võrdsetes osades Transpordi Varahalduse OÜ kaheksa-aastase tähtajaga võlakirjadesse. Kapitali saadi 25 miljonit eurot ja selle eest osteti kaks uut lennukit, mida hakkas kasutama kodumaine lennufirma Nordica. Transpordi Varahaldus on lennukite liisimise ettevõte ja kõik ettevõtte lennukid on renditud Nordicale, kes on lennukite käitusfirma. Pensionikogujate jaoks on see võrdlemisi turvaline investeering, sest Transpordi Varahalduse ainuomanik on Eesti riik ja võlakirjad on tagatud olemasoleva nelja lennukiga.Juunis sai teatavaks, et Riigi Kinnisvara AS valis LHV pensionifondid endale võlakirjainvestoriks. Fondid märkisid 10-aastase tähtajaga võlakirja emissiooni 48,5 miljonit euro väärtuses. Kui varasemalt on RKAS kaasanud võõrvahendeid pankade kaudu, siis pensionifondide kaudu tegevuse rahastamine oli ettevõttele esmakordne.Juulis sõlmisid fondid lepingu kinnisvara investeerimise ja arendamisega tegeleva Lumi Capital OÜ-ga, millega alustati investeerimist Tallinnasse rajatavatesse üürimajadesse.Augustis tegid Livonia partners, LHV pensionifondid ja Ambient Sound Investments kolmepoolse investeeringu Leedu telekommunikatsiooniettevõttesse Cgates. Fondid võtsid kohustuse osta teatud tingimuste täitmise korral ettevõtte poolt emiteeritavaid allutatud võlakirju. Ligikaudu 300 töötajaga ja 19,5 miljoni euro suuruse aastase müügiga Cgates on suuruselt teine kaabellevivõrgu käitaja Leedus. Ettevõte pakub kaabel- ja digitaaltelevisiooni ning telefoni- fiiberoptilise võrgu teenuseid rohkem kui 270 000 kliendile 18 linnas.Oktoobris sai sõlmitud leping Coop Pank ASi-ga, mille kohaselt ostsid pensionifondid 5 miljoni euro eest kümneaastase tähtajaga allutatud võlakirju. Nende aastane tootlus on 6,75%. Tehing tehakse pärast Finantsinspektsiooni heakskiidu saamist.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.