Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Katastroof ei vii alati äri põhja

Austria kindlustuseksperdi Gerald Netali sõnul ei ole ettevõtjad piisavalt teadlikud ohtudest, mis võivad äritegevuse katkestada.

„Kui küsida ettevõtjatelt, mida nad peavad suurimaks riskiks, vastatakse alati, et klientidega seotud ohte. Mõistan seda lähenemist, sest öeldakse, et klient on kõige olulisem ja teda peab teenindama," selgitas Gerald Netal Austria ettevõttest Risk Experts Risiko Engineering. "Samas ei vaata nad aga tarneahela poole ega mõtle, et seal võivad olla samad riskid,“ lisas ta.

Netal märkis, et väikeettevõtetel tasub end äritegevuse katkemise vastu kindlustada: kuna suurfirmadel on tootmine enamasti jaotunud mitmesse punkti, ei lähe nad ühes paigas hätta sattudes pankrotti.

Häda võib käivitada ahela

Peamiselt kaitseb ärikatkemise kindlustus tulekahju, plahvatuse, loodusõnnetuse puhul. Kui hävineb kindlustatud kinnisvara või äritegevuseks oluline masin, hüvitatakse lisaks nende taastamisele või asendamisele ka sel perioodil teenimata jäänud kasum. Näiteks kui tootmishoones plahvatab 5 miljoni eurone masin, mille tõttu ei saa tehas aasta aega toota ja saamata jääb 50 miljonit eurot, siis hüvitatakse ettevõttele 55 miljonit eurot.

Kuna ettevõtete tarneahel võib olla väga pikk ja hõlmata ka kõiki maailmajagusid, võivad ka meist kaugel toimuvad ootamatused siinseid firmasid siiski tõsiselt mõjutada. Netal tõi näiteks Fukushima katastroofi, mis kahjustas 690 miljoni dollariga sealset mikrokiipide tootjat Renesas, kelle kiipe kasutas kogu Jaapani autotööstus. 40% turuosalusega Renesasi kriis tõi omakorda hiigelkahju Hondale (550 miljonit dollarit), Toyotale (1,2 miljardit dollarit), Nissanile (424 miljonit dollarit), Sonyle (270 miljonit dollarit) Hewlett Packardile (800 miljonit dollarit), Sony Ericssonile (330 miljonit dollarit).

Hangete ja turgude rahvusvahelistumine
Tootmise ja turustamise koondumine ühte punkti
Töötajate ja varustajate arvu vähendamine
Allhangete kasutamine
IT suurenev kasutamine ja sellest sõltumine

„Renesasi kahju oli üks suuremaid kindlustusjuhtumeid, mis tõi kaasa omakorda palju suuremad kahjud. Kogukahju oli väga suur,“ märkis Netal.

Põleng Eesti tuulepargis

Lextali advokaat Olavi-Jüri Luik tõi vähestest Eesti selle valdkonna kindlustusjuhtumite kohtuasjadest välja tuulepargi põlengu. Kindlustusfirma leidis, et põlengu taga oli turbiini masinaruumi suurenenud vibratsioon, mis viis pika aja jooksul lõpuks põlenguni.

Kindlustaja leidis, et turbiini ei ole vaja saata parandamiseks Belgiasse, vaid seda saaks parandada kohapeal, säästa sellega aega ja kindlustusfirma raha. Kohus leidis aga, et vibratsioon võib pika aja jooksul tõesti põlengu põhjustada - mis ei tähenda, et see poleks kindlustatud juhtum. Äri katkemise kindlustus katab ka kahjustused, mille põhjustab elektri- või mehaaniline rike.

Kuna turbiini tootnud tehas nõudis, et parandustöid tehtaks vaid Belgia tehases, lükati tagasi ka kindlustaja ettepanek sellest nõudest eemale põigelda.

Tänavused 10 suurimat globaalset riski ettevõtete jaoks:

1. Äritegevuse katkemine (sealhulgas tarneahela katkemine ja haavatavus)2. Muutused turgudel (volatiilsus, suurenenud konkurents, uued tulijad, ülevõtmised jm.)3. Küberjuhtumid (küberkuritegevus, IT tõrked, andmevargused)4. Loodusõnnetused5. Seaduste muudatused6. Makroökonoomilised arengud (kasinusmeetmed, inflatsioon, toormehindade tõus jm.)7. Tulekahju, plahvatus8. Poliitilised riskid ja vägivald (sõda, terrorism)9. Maine ja brändi väärtuse langus10. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt

Allikas: Allianz Risk Barometer 2017

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.