• Jaga lugu:

    Uus seadus toob riigihangetele rohkem vaidlusi

    Foto: Andras Kralla

    Uue riigihangete seaduse järgi saab alates 2019. aastast vaidlustuste käigus advokaadile kulunud raha kaotajalt sisse nõuda, mis riigi hinnangul tõstab märkimisväärselt vaidlustuste arvu ning parandab hangete kvaliteeti.

    Ettevõtjate katuseorganisatsioonide ettepanekul sai seadusse kirja, et vaidlustusmenetluses tuleb lisaks tasutud riigilõivule, tõlkekuludele ja ekspertiisitasule hüvitada ka lepingulise esindaja kulud mõistlikus ja tõendatud ulatuses põhimõttel „kaotaja maksab“, selgub rahandusministeeriumi raportist. Varem kehtinud korra järgi õigusabikulusid ei hüvitatud.
    Vaidlustus esitatakse üldjuhul siis, kui hankemenetluse läbiviimisel on hankija rikkunud riigihangete seadust, samuti on vaidlustusmenetlus kohustuslik etapp enne kohtusse pöördumist. Kaubandus-tööstuskoja jurist Kadi Laanemäe kommenteeris, et koda ei pidanud õigeks olukorda, kus vaidlustusmenetluses pidi vaidlustaja isegi võidu korral kandma oma õigusabikulud.
    „Kuna riigihangete vaidlused on tihti keerulised ja menetlus toimub kiiresti, on mõistetav, et vaidlustamisel kasutatakse lepingulist õigusabi, millega kaasneb märkimisväärne kulu. Põhjendatud vaidlustuse korral on õiglane, kui kaotaja kannab need kulud vähemalt osaliselt,“ ütles ta.
    Pahatahtlike vaidlustuste vähenemist Laanemäe hinnangul uus muudatus ei too. „Sellise tegevuse korral ei ole eesmärk tavaliselt õigluse jalule seadmine ja võimalik kulude hüvitamise kohustus ei pruugi pahatahtlikku vaidlustajat piisavalt heidutada,“ kommenteeris ta.
    Praegu on vaidlustatud riigihanked valdavalt suurema maksumusega, 2016. aastal oli 188 vaidlustatud hanke keskmine maksumus 1,4 miljonit eurot, sellal kui vaidlustamata hangete keskmine maksumus küündis vaid 180 000 euroni. Ministeeriumi hinnangul võib eeldada, et uus kord tõstab pakkujate motivatsiooni esitada vaidlustusi ka väiksema hinnaga hangetel, kus varem see õigusabikulude maksumuse tõttu tundus vähemõttekas isegi olukorras, kus vaidlustamiseks tegelikult põhjus oli.
    Arvuliselt on ka väikesemahulised hanked Eesti riigihangetel valdavad seetõttu ootab ministeerium muudatusest märkimisväärset mõju. Lisaks loodetakse, et rohked vaidlustused parandavad hangete kvaliteeti ka väiksemamahuliste hangete seas.
    Möödunud aastal korraldati Eestis rohkem kui 10 000 riigihanget, mille kogumaksumus ületas 2 miljardit eurot. Ühtekokku vaidlustati 188 hanget kogumaksumusega 271 miljonit eurot. Tänavuseks hankemahuks prognoosib rahandusministeerium 2,8 miljardit ja tulevaks aastaks 2,4 miljardit eurot.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Börs: Nasdaq ja S&P 500 jõudsid uute rekorditeni
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.