Hea näide on Soomlaste Olvi, mis suutis hoolimata Eestis tegutseva A. Le Coqi ning Leedus tegutseva AB Volfas Engelmani nõrkusest käivet võrreldes eelmise aastaga 1,8 protsendi ehk 1,6 miljoni euro võrra kasvatada. Toodangut müüdi 3,3 miljoni liitri võrra rohkem. Tõsi, suurem käive ei kajastunud puhaskasumis, mis kukkus aasta varasemaga võrreldes 0,7 miljoni euro ehk 5,6 protsendi võrra.

„Kui võtta arvesse muudatusi tegutsemiskeskkonnas, olen tulemustega rahul,“ kinnitas Olvi tegevjuht Lasse Aho. „Ärikasum oli eelmise aastaga samal tasemel, seda hoolimata vihmasest suvest kogu meie tegutsemispiirkonnas ja aktsiisitõusust Eestis, mis mõjus meile halvasti,“ lisas ta. Aho kinnitusel on edasiminekut näha kõigis Olvi võtmenäitajates. Näiteks rõõmustab ta tugevate tulemuste üle koduturul, Soomes ja sealse turuosa suurenemise üle.

Lasse Ahole valmistab muret Eesti turg.|FOTO: Andras Kralla

Muret valmistab Ahole Eesti turg ja siinsete piirangute mõju tütarfirmale A. Le Coqile. „Järsk aktsiisitõus alates juulist vähendas meie müügitulu, samuti nagu külm ilm,“ märkis Aho. „Käive kadus peamiselt teise kvartalisse, kus lahja alkoholi aktsiisi tõusu eel asuti seda varuma, aktsiisitõusu järel kaotasime osa Eesti käibest piirikaubanduse tõttu Lätile, samuti on vähenenud müük sadamas,“ viitas Aho ka soomlaste vähenenud huvile Eesti alkoholi järele.

Aho ütles, et kogu kontserni tervikuna Eesti aktsiisitõus suurelt ei mõjuta, sest hoolimata Eesti müügimahu vähenemisest 24 protsendi võrra, kasvas näiteks Lätist saadud ärikasum lausa 40 protsenti.

Aktsiisitõusu nähakse murekohana ka Leedu turul tegutseva AB Volfas Engelmani puhul. Kontserni aktsionäre tegevuse ümberpaiknemine sihtriikides aga ei morjenda, sest Olvi aktsia kaupleb praegu peaaegu samal tasemel mis aasta tagasi, täpsemalt 28,25 euro juures.

Saku emafirmal sarnased probleemid

Eesti turul tegutseva Saku emafirma Carlsberg Group teatas kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1protsendilisest käibelangusest, teenides 16,7 miljardit Taani krooni ehk 2,24 miljardit eurot müügitulu. Toodangut oli seejuures 4 protsenti vähem. „Tulemust mõjutas pakendimaks Venemaal ja halb ilm Ida-Euroopas,“ selgitas Carlsbergi tegevjuht Cees’t Hart. Samuti mõjutas kontserni tulemusi valuutakõikumine.

Positiivse poole pealt tõi Hart välja mõne brändi tugevnemise: kasvasid Tuborgi, Carlsbergi, Grimbergeni ja 1664 Blanci müük. Samuti muutub järjest tugevamaks Carlsberg Groupi käsitööõllesid tootev sektor, mille müük kasvas kolmandas kvartalis rohkem kui kolmaniku ehk 34 protsenti. Alkoholivabasid õllesid müüdi aga 14 protsendi võrra rohkem.

Tuleviku asjus on Carlsberg Group optimistlik, lootes aasta kokkuvõttes 7-8protsendilist ärikasumi kasvu. Lisaks loodetakse vähendada võlataset.

Carlsbergi plaanidesse ja jätkuvasse edusse usuvad ka investorid, sest kontserni aktsia on kodubörsil viimase aastaga enam kui 160 Taani krooni võrra kerkinud, makstes praegu 747 krooni.

„Tulemust mõjutas pakendimaks Venemaal ja halb ilm Ida-Euroopas,“ selgitas Carlsbergi tegevjuht Cees’t Hart.|FOTO: Bloomberg

Carlsbergi ja Olvi kõrval ei saa õllesektorist rääkides üle ega ümber maailma suurimast õlletootjast AB InBev, kes majandas möödunud kvartalis mõnevõrra edukamalt. Nii kasvas kontserni kogukäive 3,6 protsendi võrra, seda toodangu 1,2protsendilise vähenemise tingimustes. Kasvu vedasid eelkõige Mehhiko, Argentina, Brasiilia ja Aafrika turg, kus ilm oli erinevalt Saku ja Olvi sihtturgudest õlletarbimiseks parem.

E-sigaretid veavad tubakaäri

Üksikute murepilvede kiuste näitavad kasvu ka patusektorisse kuuluvad tubakatootjad. Näiteks on maailma ühe suurema tubakatootja Altria kolmanda kvartali tulemused märgatavalt paranenud. „Äri läheb jätkuvalt hästi ja seda ka tiheneva konkurentsi tingimustes, ootame endiselt aastase kasumi kasvu 7,5-9,5 protsenti,“ kinnitas Altria tegevjuht Marty Barrington.

Uut tüüpi MarkTen e-sigarettide turuletoomine toetas kasumikasvu, mis jõudis 73,2 protsendini. Ilma uuendusliku e-sigaretita olnuks kasumi kasv ligi 10 protsenti. Kasumiks tuli Altrial möödunud kvartalis aktsia kohta 97 dollari senti. Ka 9 kuu lõikes on kasum aktsia kohta rohkem kui kolmandiku võrra kerkinud ning ulatub 2,72 dollarini aktsia väärtpaberi kohta. Ilma uuendusliku tooteta oleks kasuminumber 2,42 dollarit aktsia kohta.

Head tulemused võimaldasid Altrial suurendada ka investoritele makstavat dividendi 8,2 protsendi võrra ja nii said aktsionärid augustis omanikutulu 66 senti väärtpaberi kohta. Aastane dividendimäär on 2,64 dollarit aktsia kohta ning oktoobris oli dividenditootlus 4,1 protsenti. Kokku maksis ettevõte kolmandas kvartalis dividendideks 1,2 miljardit dollarit. Samuti osteti juulist septembrini tagasi 11,1 miljonit aktsiat, keskmise hinnaga 67,99 dollarit tükk ja kogumaksumusega 759 miljonit dollarit.

Müügitulu on suutnud kasvatada ka oma tulemusi poolaasta lõikes avaldav British American Tobacco, kes Ida-Euroopas on tuntud oma kaubamärgi Lucky Strikes poolest. Täpsemalt suurendati selle aasta esimesel kuuel kuul käivet 15,7 protsenti, ärikasum kasvas seejuures 16,3 protsenti, 2,57 miljoni naelani. „Nii süüdatavate kui ka e-sigarettide äri kasvas hästi,“ rõõmustas ka British American Tobacco tegevjuht Richard Burrows. „Ühinemine Reynoldsiga aitas meil suurendada mõlema segmendi äri,“ lisas ta. Kasvule aitas kaasa ka uute toodete viimine Jaapani ja Kanada turgudele.

Riskid ka suitsupilves

Kuigi tubakatootjad on võrreldes õlletootjatega jõudsalt kasvanud, peavad ka nemad arvestama riskidega. Näiteks mõjutab Altriat lähiajal USA plaan reguleerida tubakatoodete nikotiinisisaldust. Selleks on välja töötatud mitmeaastane tegevuskava, mis sunnib ettevõtjaid sigarite asemel tootma tervisele ohutumaid tooteid.

Samuti nähakse riskina tihenevat konkurentsi tubakatööstuses. Tubakatootjaid mõjutavad ka tooraine kättesaadavus ja hind, mis on sõltuvuses kolmandates riikides asuvatest tootjatest. Samuti nähakse ohuna regulatsioonide muutusi föderaalsel tasandil ning võimalikku tervist kahjustavate toodete maksustamist.

British American Tobacco peab ohuks aga seda, milliseks kujuneb Reynoldsi ülevõtmisele järgnev periood. Täpsemalt, kuidas suudab ülevõetud ettevõte emafirma tegevustega integreeruda.