Maamaks vabastaks ruumiraiskajatest

Sevtsuki hinnangul kasutavad praegu Eestis krunte tühjana hoidvad omanikud linna infrastruktuuri ja raiskavad maksumaksja raha. Eestil oleks siin mõndagi õppida Ladina-Ameerika riikidelt, nentis ta.

„Võiksime Eestis paljusid makse vähendada maamaksu tõstmise arvelt. Praegu on maamaks nii madal, et arendajad sageli ei arvesta seda oma kuludeski,“ sõnas Sevtsuk, kes astub järgmisel neljapäeval üles Tallinnas toimuval kinnisvarakonverentsil Nordic Real Estate Forum. „Seades maamaksu määrad vastavalt asukohale, lubatavale ehitusmahule ja eeldatavale külastajate arvu kohta ruutmeetril, vabaneksime kasutuna seisvatest kesklinna kruntidest,“ tõi Sevtsuk näite. Sevtsuki sõnul tõstaks säärane süsteem linna planeerimisvõimekust.

Mitmes Lõuna-Ameerika linnas on kasutusel ka ehitusõiguste turu süsteem. „Hea näide innovatiivsest lähenemisest on Sao Paulos: igal krundil on automaatselt lubatud ehitusmaht, mis vastab selle ruutmeetritele. Iga lisaruutmeeter ehitusmahtu tuleb juurde osta ning hind sõltub maa hinnast sellel krundil,“ selgitas Sevtsuk. Tema sõnul on ehitusõigusega kauplemiseks Sao Paulos käivitatud hästi reguleeritud digitaalne turg, kus igaüks saab ruutmeetri kaupa ehitusõigustega kaubelda. „Selles süsteemis tehtud maksed moodustavad 12% kogu linna aastasest eelarvest,“ rõhutas Sevtsuk süsteemi tulusust.

Sevtsuk rõhutab avaliku ruumi kasvavat tähtsust. „Kinnisvara väärtus sõltub meeldivatest tänavatest ja avalikust ruumist,“ ütles Sevtsuk. Linnad võistlevad tööjõu pärast ning proovivad olla atraktiivsed haritud ja globaalse haardega töötajatele. „Ei tohi unustada, et sama tähtis on linna elukvaliteet, mis peegeldub tänavates ja avalikus ruumis, kultuuriasutustes, vaba aja veetmise võimalustes, tänavakaubanduses ning võimaluses liigelda autota,“ sõnas Sevtsuk ja lisas, et Tallinnal on siin kõvasti arenguruumi.