Rootsi majanduskasv jäi ootustele alla

"Rootsi 2,9 protsendine majanduskasv on riigi jõukust silmas pidades äärmiselt tugev tulemus, kuid enda prognoosides ootasime isegi natuke kõrgemat numbrit. Lisaks ekspordile andsid kolmandas kvartalis väga suure panuse majanduskasvu kapitaliinvesteeringud, kuid head tõusutempot näitas ka majapidamiste tarbimine," kommenteeris SEB Eesti majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Kui seni on Rootsi majanduskasvu vedanud paljuski aktiivne investeerimine kinnisvarasse, siis järgmisel aastal peaks selle panus Nestori sõnul vähenema ja majanduskasvu hakkab varasemast enam toetama just väliskaubandus. Selle optimistliku stsenaariumi teostumisele viitab praegune laiapõhjaline maailmamajanduse kasv, millest võidab enamus Rootsi olulistest eksportturgudest.

 

Nestor märkis, et Eesti ettevõtete jaoks võib olla Rootsi majanduskasvu aluste muutumine märksa murettekitavam, kuna suur osa Eesti eksportööridest on võitnud just sealsest ehitusbuumist. Üldpildis jääb majanduskonjunktuur Rootsis Eesti ettevõtete jaoks sellegipoolest soodsaks.

Swedbanki Rootsi majandusanalüütik Cathrine Danin ütles, et importi vedas Rootsis tugev sisenõudlus, kuid nende najal võiks oodata ka investeeringuid. Majanduskasv on üldiselt siiski tugevatel alustel ning näitab ka edaspidiseks häid märke, lisas ta. Kapitalinvesteeringute ja tugeva väliskaubanduse tõttu Swedbanki hinnangul keskpank majanduskasvu prognoosi ümber vaatama ei hakka ning see jääb tänavu 3,1 protsendile.

Rootsi majanduskasv oli kolmandas kvartalis sealse statistikaameti andmetel 2,9 protsenti ning eelmise kvartaliga võrreldes kasvas see 0,8 protsenti. Rootsi keskpank oli oodanud 3,4protsendilist aastakasvu.

Samas on Rootsi majandus endiselt üks kiiremaid kasvavaid arenenud maailma riike ning keskpanga rahapoliitika ja varaostuprogramm õhutavad kasvu veelgi, märkis Financial Times.

Rootsi majandus on üks kiiremaid finantskriisist taastujaid, mullu kasvas majandus 3,2 ja tunamullu 4,5 protsenti. Praegu kardavad analüütikud, et kiiret majanduskasvu pidurdab elamusektor, mille hinnad võtsid sügisel suuna allapoole.

Teisipäeval avaldatud andmete järgi kasvas Rootsi üheksa kuu kaubaeksport aastaga 11 ja import 10 protsenti, ulatudes 960 miljardi Rootsi kroonini (96 miljardit eurot).

Eriti suur on mäetööstuse ja naftatoodete sektori väliskaubanduse aktiviseerumine, aga meeldivalt kõrge ka sektorites, kuhu traditsiooniliselt panustavad allhanke korras ka Eesti ettevõtjad — masina- ning transpordisektoris, kus see ulatus 9 protsendini ning import 8 protsendini.