• Jaga lugu:

    Eestil muljetavaldav majanduskasv

    Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes tänavu kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2 protsenti.

    Statistikaameti teatel oli SKP jooksevhindades kolmandas kvartalis 5,8 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele ehk kasv oli 0,3 protsenti, eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes aga suurenes 4,2 protsenti.
    Ehitus endiselt esirinnas
    Nii nagu eelmises kvartalis, panustas SKP kasvu enim ehitus, kus oli kolmandat kvartalit järjest kiire kasv. Märkimisväärselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasema tugeva kasvuga tegevusalad: info ja side, mäetööstus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, töötlev tööstus, veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevused. Lisandväärtuse kasv oli endiselt suurim mäetööstuses.
    Majanduskasvu pidurdas enim lisandväärtuse vähenemine energeetika tegevusalal. Kuigi jooksevhindades lisandväärtus energeetikas kasvas, mõjutas hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises lisandväärtust negatiivselt. Reaalväärtuses SKP kasvu pärssisid ka kaubanduse, kinnisvarategevuse, muude teenindavate tegevuste ja finantsvahendus.
    Kuigi netotootemaksud jooksevhindades kasvasid, pidurdasid need hinnamõju arvesse võttes SKP kasvu. Käibemaksu laekumine suurenes, kuid aktsiisimakse laekus vähem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis.
    Hinnamõju arvestades jäi kaupade ja teenuste eksport kolmandas kvartalis mulluse sama ajaga samale tasemele. Kaupade ja teenuste import suurenes 4,2 protsenti, peamiselt metallide, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sisseveo toel. Väliskaubanduse suurim negatiivne mõjutaja oli elektroonikaseadmete sisse- ja väljavedu.
    Netoeksport ulatus ligi 300 miljoni euroni, mis on 5,2 protsenti SKP-st.
    Tarbimiskulutused kasvasid
    Hõivatute ja töötatud tundide arv kasvasid kolmandas kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ühesuguse tempoga, kuid siiski aeglasemalt kui SKP. Seega suurenes reaalne tootlikkus hõivatu kohta 1,6 protsenti ja töötatud tunni kohta 1,9 protsenti. Kuna tööjõukulud kasvasid kiiremini kui reaalne tootlikkus hõivatu kohta, jõudis nominaalse tööjõu ühikukulu kasv 4,8 protsendini.
    Sisemajanduse nõudlus kasvas kõigi komponentide tugevnemise najal seitse protsenti. Sisenõudluse kasvu eestvedajaks oli kapitali kogumahutus põhivarasse. Kuigi mittefinantsettevõtete sektoris põhivara soetus vähenes, kahanes olulisel määral ka põhivara müük, mistõttu kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas kolmandas kvartalis reaalväärtuses 13,2 protsenti.
    Investeeringud suurenesid kõikides sektorites, kuid enim toetasid nende kasvu valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning mittefinantsettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse.
    Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 3,5 protsenti. Suurimat positiivset mõju avaldasid kulutused rõivastele ja toitlustusele, enim pidurdasid kasvu kulutused alkoholile ja tubakale.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Avatus ja liberaalsus teenib Eesti huve ka Euroopa kaksikpöördes
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Change'i tulemused viisid osaku langusesse
Funderbeamis kauplev krüptoraha platvorm Change avalikustas kolmapäeval teise kvartali tulemused, mis olid väga sarnased esimesele kvartalile.
Funderbeamis kauplev krüptoraha platvorm Change avalikustas kolmapäeval teise kvartali tulemused, mis olid väga sarnased esimesele kvartalile.
Raadiohommikus: tulemuste sadu ning Hiina hirmud börsil
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.
Lahkuv juht: Ragn-Sells saab endale ägeda uue juhi
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.