Eestil muljetavaldav majanduskasv

Eesti riigi vapp.  Foto: Andras Kralla
Äripäev • 30. november 2017 kell 5:31

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes tänavu kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2 protsenti.

Statistikaameti teatel oli SKP jooksevhindades kolmandas kvartalis 5,8 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele ehk kasv oli 0,3 protsenti, eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes aga suurenes 4,2 protsenti.

Ehitus endiselt esirinnas

Nii nagu eelmises kvartalis, panustas SKP kasvu enim ehitus, kus oli kolmandat kvartalit järjest kiire kasv. Märkimisväärselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasema tugeva kasvuga tegevusalad: info ja side, mäetööstus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, töötlev tööstus, veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevused. Lisandväärtuse kasv oli endiselt suurim mäetööstuses.

Majanduskasvu pidurdas enim lisandväärtuse vähenemine energeetika tegevusalal. Kuigi jooksevhindades lisandväärtus energeetikas kasvas, mõjutas hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises lisandväärtust negatiivselt. Reaalväärtuses SKP kasvu pärssisid ka kaubanduse, kinnisvarategevuse, muude teenindavate tegevuste ja finantsvahendus.

Kuigi netotootemaksud jooksevhindades kasvasid, pidurdasid need hinnamõju arvesse võttes SKP kasvu. Käibemaksu laekumine suurenes, kuid aktsiisimakse laekus vähem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis.

Hinnamõju arvestades jäi kaupade ja teenuste eksport kolmandas kvartalis mulluse sama ajaga samale tasemele. Kaupade ja teenuste import suurenes 4,2 protsenti, peamiselt metallide, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sisseveo toel. Väliskaubanduse suurim negatiivne mõjutaja oli elektroonikaseadmete sisse- ja väljavedu.

Netoeksport ulatus ligi 300 miljoni euroni, mis on 5,2 protsenti SKP-st.

Tarbimiskulutused kasvasid

Hõivatute ja töötatud tundide arv kasvasid kolmandas kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ühesuguse tempoga, kuid siiski aeglasemalt kui SKP. Seega suurenes reaalne tootlikkus hõivatu kohta 1,6 protsenti ja töötatud tunni kohta 1,9 protsenti. Kuna tööjõukulud kasvasid kiiremini kui reaalne tootlikkus hõivatu kohta, jõudis nominaalse tööjõu ühikukulu kasv 4,8 protsendini.

Sisemajanduse nõudlus kasvas kõigi komponentide tugevnemise najal seitse protsenti. Sisenõudluse kasvu eestvedajaks oli kapitali kogumahutus põhivarasse. Kuigi mittefinantsettevõtete sektoris põhivara soetus vähenes, kahanes olulisel määral ka põhivara müük, mistõttu kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas kolmandas kvartalis reaalväärtuses 13,2 protsenti.

Investeeringud suurenesid kõikides sektorites, kuid enim toetasid nende kasvu valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning mittefinantsettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 3,5 protsenti. Suurimat positiivset mõju avaldasid kulutused rõivastele ja toitlustusele, enim pidurdasid kasvu kulutused alkoholile ja tubakale.

Hetkel kuum