Teaduskulude seis on nutune

01. detsember 2017, 14:00
Enefit280 õlitehas. Foto on illustreeriv.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171201/NEWS/171209983/AR/0/AR-171209983.jpg

Mullu langesid Eestis teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutused 11 protsendi võrra, suure languse taga oli suuresti ajutine paus Euroopa Liidu rahades. ELis püsib Eesti jätkuvalt keskmike seas, ent kaugeneb liidu keskmisest tasemest üpris kiiresti.

Arvuliselt tehti teadus- arendustegevusele mullu kulutusi 270,3 miljoni euro eest, teatas statistikaamet. Summast 38% tuli seejuures riigieelarvest.

Riigi osatähtsus teadus- ja arendustegevuse kulutuste rahastamisel on olnud märkimisväärne ning viimased viis aastat püsinud stabiilsena. Siiski, 2015. aastaga võrreldes oli riigi osatähtsus mullu väiksem.

Nimelt selgitas statistikaamet, et Eesti teadus- ja arendustegevuse rahastamine on olulisel määral seotud ELi fondidest saadava rahaga, mis läheb riigieelarvesse ja mis seetõttu liigitatakse riigilt saaduks. 2016 oli aga omamoodi vaheaasta, sest eelmine tõukefondide rahastamise periood oli just lõppenud, kuid uus polnud veel alanud.

Ärisektor annab üle poole

Ettevõtlussektorist tuli 2016. aastal 52% teadus- ja arendustegevuse kulutustest. Ettevõtlussektori kulutused teadus- ja arendustegevusele olid kokku 139 miljonit eurot, millest 5% tuli riigieelarvest.

Riigi osatähtsus ettevõtlussektoris tehtud teadus- ja arendustegevuse kuludes on viimase viie aastaga vähenenud pea poole võrra. Tegevusalati oli riigi rahastuse osa 2016. aastal suurim kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega ettevõtetes, samuti ehitusfirmades.

Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kuludest 11 miljonit eurot tuli välismaistest allikatest. Veidi vähem kui kaks kolmandikku ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kuludest olid tööjõukulud. Investeeringute osatähtsus kuludes oli 13%.

Langust toetasid mittetulundusühingud

Teadus- ja arendustegevuse kogukulude vähenemine tuli 2016. aastal kasumitaotluseta institutsionaalsest sektorist, kus kulutused teadus- ja arendustegevusele kahanesid varasema aastaga võrreldes 20%. Nii nagu ettevõtlussektoris, oli ka mittetulunduslikes teadus-arenduskuludes suurim osa tööjõukuludel.

Teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutuste osatähtsus sisemajanduse koguproduktis (SKP) oli 2016. aastal 1,28%. Eurostati esialgsete andmete kohaselt paikneb Eesti selle näitajaga Euroopa Liidu liikmesriikide pingereas endiselt keskmisel positsioonil, ehkki liidu keskmisest oleme statistikaameti teatel viimase nelja aastaga kaugenenud üsna palju.

Naised ikka vähemuses

Täistööajale taandatud hõivatuid oli teadus- ja arendustegevuses 2016. aastal 5772, mida on 2% rohkem kui 2015. aastal. Täistööajale taandatud teadlaste ja inseneride arv oli 4338, mis on 2015. aasta näitajast 3,6% suurem.

Teadlaste-inseneride arvu kasv tuli ettevõtlussektorist, kus see näitaja suurenes 2015. aastaga võrreldes 14%. Kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites vähenes nende arv aastaga 0,5%.

Naiste osatähtsus teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajate seas oli 2016. aastal 45%, teadlaste ja inseneride hulgas oli naisi 41%.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. December 2017, 14:00

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing