„Orjus on Lätis endiselt teema“

Läänemeremaade nõukogu andis tänavu novembri lõpus Stockholmis välja inimkaubanduse vastu võitlemise auhinna, mis jõudis Lätisse – selle sai vabaühenduse „Varjupaik, kindel kodu“ juht Sandra Zalcmane. „See pole lihtsalt ettekääne mul siin uhkustada, vaid teema on oluline kogu meie riigi jaoks, sest siin pole üks lahinguväljal sõdur,“ rääkis Zalcmane Läti raadiole antud intervjuus. „Paljud töötavad nende probleemidega - inimkaubandus ja kannatanutele abi andmine.“

Tema sõnul mahub inimkaubanduse määratluse alla palju inimeste ärakasutamise vorme, orjusest sõna otseses mõttes (s.t töötamist toidu ja eluaseme eest, ilma töötasuta) kuni fiktiivabieluni. Zalcmane sõnul on just fiktiivabielud välismaalastega tänases Lätis suureks probleemiks. „Mitte küll need, mis on sõlmitud viimastel aastatel, aga just 4-5 aastat tagasi. Ja siin on ka selgitus: pärast viit aastat kooselu saavad kolmandate riikide kodanikud püsiva elalmisloa, nii et pärast viie aasta möödumist ei saa neid keegi enam välja saata.“

Mis aga puutub sõna otseses mõttes orjusse, siis on Lätis viimasel ajal meelitatud kodutuid sunnitööle, rääkis Zalcmane, kelle organisatsioonile on teada mitmest sellisest juhtumist välismaal. „See oli Inglismaal. Inimestelt justkui midagi ei nõuta, aga võetakse ära dokumendid, pangakaardid. Ja selle eest, mis nad seal teevad, saavad nad väga vähe raha. Kogu nende teenitud tulu, teenistus aga läheb pangakaardile, mida kasutavad värbajad. Sageli on need värbajad ka ise Läti kodanikud,“ kirjeldas sotsiaaltöötaja.

Eraldi tuleks rääkida ka kannatanute psühholoogilisest seisundist, jätkas Zalcmane. „Paljusid üllatab, miks inimesed kuude, isegi aastate kaupa, vaikivad ja kannatavad kohati uskumatuid ja alandavad tingimusi,“ rääkis ta. „Nad kannatavad, sest nende jaoks on veelgi väljakannatamatum tunnistada asjade tegelikku käiku: igaühele pole jõukohane tunnistada oma olukorra lootusetust. Sageli öeldakse, et inimene on ise süüdi, ise tekitas endale sellise olukorra. Kuid meie vaatenurgast on palju põhjuseid, miks inimene muutub haavatavaks. Näiteks kui ta on võtnud laenu. Või kui perekonnas on suhted halvenenud. Või on keegi ta maha jätnud. Ja sellises emotsionaalses seisundis võtavad inimesed vastu otsuseid, mida nad tavaolukorras ei võtaks,“ selgitas Zalcmane. Tema soovitus on, et inimesed, kes lähevad kellegi vahendusel välismaale tööle, peaksid teadma numbreid, kuhu hättasattumise korral helistada.