Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üürileandja saab õigusi juurde
Korter vanalinnasFoto: Meeli Küttim
Praegu on üürileandjal õigus üürileping lõpetada juhul, kui üürnik on jäänud võlgu kolm kuud järjest, mispeale tuleb talle anda veel lisatähtaeg.
Justiitsministeerium pakub välja, et üürileandja saaks lepingu üles öelda ka väiksema võla korral või kaotada lisatähtaja andmise kohustus,
kirjutas Eesti Päevaleht.
Ka teeb ministeerium ettepaneku võimaldada mingis ulatuses leppetrahve. "Eriti väiksemate rikkumiste lahendamiseks, näiteks mööbli kahjustamise juhtumid. Vastasel juhul tuleb üürileandjal kohtusse minna, inimesed ei pruugi soovida seda teha," rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu väljaandele.
Kolmandaks on kavas tõsta viivisemäära. "Praegu on tähtajaks üüri maksmata jätmise korral viivis kuni 24% aastas. Meie ettepanek on teha nii, et see võiks olla kuni kolmekordne seadusejärgne viivisemäär," selgitas Reinsalu ja lisas, et kui praegu on õigus nõuda tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses, siis ministeeriumi ettepanek on kaaluda selle suurendamist, sest näiteks maapiirkondades võib kolme kuu üüriraha olla suhteliselt väike.
Ka on plaanis anda omaniku vahetuse korral uuele omanikule tugevamad alused üürilepingu lõpetamiseks ning võimaldada üürileandjal sõlmida kokkulepe, et osa remondikulusid tasub üürnik.
Loe intervjuud Urmas Reinsaluga
tänasest Eesti Päevalehest.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.