Valguskiir kaitsealuse maa omanikule

05. detsember 2017, 06:00
Siim-Valmar Kiisler
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171205/NEWS/171209933/AR/0/AR-171209933.jpg

Looduskaitseliste piirangutega kinnistute omanikud on pidanud vahel aastaid ootama, kuni riigieelarvesse tekib piisavalt raha, et riik saaks nendelt kinnistud ära osta. Uuest aastast tahab riik selle rolli anda RMKle, mille eelarves selleks varasemast kopsakam 5 miljonit eurot.

Kui rahandusminister Toomas Tõniste nädal tagasi ütles, et alkoholiaktsiisi tõusu pidurdamisest tekkiv eelarve puudujääk kaetakse osaliselt RMK abiga, siis tähendas see, et looduskaitsealuste maade ostmiseks lubatud ja plaanitud raha viiakse riigieelarvest välja ja edaspidi hakkab oste sooritama RMK.

"Üldiselt on maade võõrandamise taotlustega jõutud 2013. aastasse, esmases järjekorras taotlejaid on saja ringis ning esialgu oli riigieelarve eelnõus selleks 4,1 miljonit eurot," selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler. "Vastavalt valitsuskabineti otsusele on nüüd esitatud uus eelnõu, millega muudetakse metsaseadust ja looduskaitseseadust ning riigieelarvest seda raha enam ei eraldata. Selle asemel tegi RMK nõukogu eelmine nädal otsuse eraldada looduskaitsealuste maade ostuks 5 miljonit eurot," lisas minister.

Juhul kui eelnõu mingil põhjusel ei peaks riigikogus läbi minema, siis jäävad endiselt eelarvesse need 4,1 miljonit eurot, mis võib-olla tundub piskuna, aga ministri kinnitusel ikkagi rohkem kui varasemad eelarved.

Süsteem paindlikumaks

Inimesi, kes on taotlenud riigilt neile kuuluvate looduskaitseliste maalappide väljaostu, oli 1. novembri seisuga 106. Niinimetatud teiseses järjekorras taotlusi neilt, kes kinnistu ostmisel teadsid, et sellele võib kaitseala laieneda on veel 50. Kümnekonna taotluse kohta ei ole ministeerium otsust langetanud. Veel suvel hindas ministeerium taotluste kogumaksumuseks 12 miljonit eurot.

Praegu tegutseb nende kinnistute võõrandamisega maa-amet, kes annab maad edasi RMKle. "RMK saaks ka ise suurepäraselt nende võõrandamistega hakkama, olekski paindlikum süsteem," ütles Kiisler ja lisas, et raha ostudeks peab sihtasutus leidma oma tegevuseks mittevajalike maade müügist.

"Selliste maade näiteks on tulevase Tootsi tuulepargi alune maa, mille müük on praegu kohtu otsusega peatatud. Kui selle maa saaks müüdud, siis tekiks raha, mille eest muu hulgas mainitud maid võõrandada, kordades rohkem, kui seda praegu on," ütles minister.

Seda, kui palju 5 miljoni euro eest järjekorras ootavaid taotlusi rahuldada saab, on raske öelda. "See sõltub juba konkreetselt neist maatükkidest, kuidas nad sinna järjekorda on jõudnud, mis on iga konkreetse tüki hind ja kas maaomanik lõpuks on nõus selle hinna eest müüma, sest on ka ju nii läinud, et riik laseb sõltumatul hindajal maa ära hinnata ja teeb pakkumise, aga omanik lõpus loobub müügist," rääkis Kiisler.

Looduskaitseliste piirangutega maade võõrandamine on veskikiviks kaelas olnud juba aastaid. Eelarve väiksuse tõttu on järjekorras ootamine tihti väldanud üle kümne aasta ning mullu septembris tegi õiguskantsler riigikogule ka ettepaneku looduskaitseseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks.

Lubaduse maade võõrandamist kiirendada andis koalitsioonileppes ka praegune valitsus, kuid esialgsed plaanid riigieelarvelisi vahendeid suurendada lõppesid suvel hoopis nende kärpimisega.

TPP AS-i esindanud TSG Balticu advokaat Mikk Lõhmus

Kinnisvaraarendaja 11 aastat ootust

Hea näite sellest, kuidas looduskaitseliste piirangutega maade võõrandamisega võib minna aastaid, annab TPP ASi kaasus, mille kohta ringkonnakohus otsustas, et keskkonnaministeerium peab 11aastase ootamise tõttu otsuse nüüd aastaga langetama.

Nimelt ostis 26 aastat kinnisvaraga tegelenud TPP 2003. aastal Pirita jõeoru elamurajooni lähedale krundid, millel soovis kinnisvara arendada, 2006. aastal kehtestas riik sellele piirkonnale aga looduskaitselised piirangud, mille peale ettevõte tegi taotluse, et riik kinnistud võõrandaks. TPP AS kuulub "teise järjekorda", s.t omandamise hetkel oli teada, et sellele kinnistule võivad tulla kaitsealaga seotud piirangud.

Kohus nõudis lahendust

Kuivõrd järjekorras ootamine ei tahtnudki lõppeda, kaebas ettevõte keskkonnaministeeriumi kohtusse. 10. novembril tegi ringkonnakohus lõpuks otsuse ettevõtja kasuks ja kohustas ministeeriumit ühe aastaga asjale lahenduse leidma, see tähendab, et otsustas, et ka selliseid taotlusi tuleb menetleda mingigi normaalse aja jooksul.

„Esmakordselt on kohus leidnud, et üle 10aastane menetlusaeg on õigusvastane ja ebamõistlikult pikk ja seda isegi nn teise järjekorra taotluste menetlemisel (st siis, kui kinnistu ostmisel oli isik looduskaitsepiirangutest teadlik)," kommenteeris TPP esindaja ja TSG Balticu vandeadvokaat Mikk Lõhmus.

Lõhmuse sõnul tähendab ringkonnakohtu otsus seda, et kõikidel isikutel, kelle kinnistu kasutamine on piiratud looduskaitselistel eesmärkidel ja kes on esitanud riigile taotluse kinnistu väljaostmiseks üle 10 aasta tagasi, on nüüd õigus, et riik teeks kinnisasjade omandamiseks vajalikud toimingud ning otsustaks kinnisasjade omandamise või sellest keeldumise ühe aasta jooksul.

Maa-ameti juhtkonna nõunik Toomas Kutti ütles, et keskkonnaministeerium ja maa-amet kaebavad apellatsioonikohtu otsuse kassatsiooni korras edasi. "Taoline kohtuotsus ei saa mõjutada kaitsealuste kinnisasjade riigi poolt omandamisi, sest omandamine toimub seaduse, mitte kohtuotsuse alusel," lisas Kutti.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. December 2017, 15:11

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing