Kolmandik eestlasi kogub raha sukasäärde

Sularahas hoiab oma sääste kokku 34% Eesti elanikest. Põhjused just sukasäärde kogumiseks on erinevad: 14% arvab, et nii on säästudest parem ülevaade, 8% arvab, et pangahoiustel on liiga madal intressitulu ja 6% leiab, et pangad küsivad liiga kõrget teenustasu.

Hea uudis on see, et alates 2015. aastast on tasapisi suurenenud nende perede arv, kel jääb pärast esmatarvilike kulutuste tegemist ja laenumaksete tasumist raha üle: septembris oli selliseid peresid 67%, 2015. aastal 58%.

Eesti leibkondade maksekäitumise uuring näitab, et Eesti rahvas on harjunud pangakaarti kasutama, kuid sularahavaba ühiskonda siiski ei poolda. 90% inimeste töötasu või pension laekub pangaülekandega, 4% Eesti inimestest saab sissetuleku ainult sularahas ja teist samapalju nii sularahas kui ka pangaülekandega. 2000. aastal sai sissetuleku (töötasu ja pensioni) ainult sularahas 30% elanikest.

Eesti Panga statistika põhjal teevad Eesti elanikud Eestis peaaegu 760 000 kaardimakset päevas, ligi 20 korda rohkem kui 2000. aastal. Vaatamata kaardimakse ja internetipanga populaarsusele ei poolda Eesti elanikud sularahavaba ühiskonda – 79% on sellele vastu.

Sularahavabale ühiskonnale on keskmisest suurem vastuseis väikelinnades (84%), Lõuna-Eestis (86%) ja üksi elavate pensionäride (87%) seas. Pooldajaid on enam kõrge sissetulekuga (üle 1000 euro kuus) ja nooremate (18–34aastased) elanike hulgas. Küll aga pooldab 57% inimestest kassas tasutava ostusumma ümardamist ning 1- ja 2sendiste vähendamist raharingluses.

Sularaha kasutatakse peamiselt siis, kui puudub kaardimakse võimalus (59% vastanutest). Sularahas eelistatakse tasuda ka väikseid (39%) või eraisikutevahelisi makseid (32%), samuti kasutatakse sularaha lihtsalt harjumusest (29%). Eraisikutevahelised sularahamaksed on enam levinud maa-asulates ja väikelinnades, kus ühtlasi väärtustatakse maksmise anonüümsust.