Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti valmis Brexiti tõttu rohkem maksma
Euroopa Liidu ja Suurbritannia läbirääkimised peaksid jõudma lõpule järgmise aasta sügiseks.Foto: Shutterstock
Pärast Brexitit võivad riikide sissemaksed Euroopa Liidu eelarvesse kasvada. Eesti oleks taolise otsusega päri, ütles Eesti esindaja ELi juures Matti Maasikas.
Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil võivad otseselt Eestit mõjutavad fondid senisest vähem raha saada, kuid Eesti oleks päri ka sellega, kui sissemaksed liidu eelarvesse kasvaks.
Maasikas ütles
ERRile, et veel ei ole täpselt teada, kui palju Brexit ELi järgmist eelarveperioodi mõjutab.
Kõneluste teine faas
Eelmisel nädalal kiitsid Euroopa Liidu riigipead heaks Suurbritannia lahkumiskõneluste
teise faasiga alustamise.
Esimese faasi lõpptulemusel nõustus Suurbritannia jätkama kuni 2020. aastani makseid ELi eelarvesse ning kandma varem kokkulepitud kohustused. Lisaks sai esimese faasiga tagatud ELi ja Suurbritannia kodanike õigus mõlema territooriumil vabalt liikuda kuni üleminekuaja lõpuni, ning välistati range piirikontroll Põhja-Iirimaa piirkonna ja Iiri vabariigi vahel.
Läbirääkimised peaksid lõppema järgmise aasta sügisel ning see jätab piisavalt aega, et nõukogu saaks pärast Euroopa Parlamendi nõusolekut sõlmida väljaastumislepingu ja et Ühendkuningriik saaks selle enne 29. märtsi 2019 heaks kiita.