Valdo Kalm välistab Tallinna Sadama kahjumisse kukkumise

Valdo Kalm leiab, et Tallinna Sadama kasvuvõimalused peituvad eelkõige Skandinaavias ja Aasias.   Foto: Andras Kralla
Mait Kraun • Aivar Hundimägi • 21. detsember 2017 • 8 min
Jaga lugu:

Kevadel börsile tuleva Tallinna Sadama juht Valdo Kalm rääkis Äripäevale, et Tallinna Sadamast saab hea dividendiaktsia, aga ettevõttel on ka kasvuruumi.

Kalm kinnitas, et Tallinna Sadama täpsem dividendipoliitika tehakse teatavaks enne aktsiaemissiooni ning firma väärtust emissiooniga üle ei hinnata.

Ettevõtte kasvuvõimalused peituvad eelkõige Skandinaavias ja Aasias. Venemaa turule tuleb aga asendusi leida. Potentsiaali näeb Kalm eelkõige reisijateveos ja kaubaäris. Samas on firmal ka märkimisväärselt kinnisvara, mis võiks pakkuda Tallinna Sadamale täiendavat rahavoogu.

Kui uudis Tallinna Sadama börsiletulekust välja tuli, siis paljud kommentaatorid ei saanud täpselt aru, kas on halb või hea otsus. Raha teil ju vaja ei ole, see on peamine põhjus, miks börsile minnakse.

Vaidlen vastu. Valdavalt oli suhtumine siiski küllaltki positiivne, me jäime reaktsiooniga tegelikult rahule. Suur osa selgitustööst seisab alles ees. Tõepoolest, sadamale ei ole raha vaja, aga on kolm olulist asja. Esiteks – kui sa kaasad erakapitali, siis sinu ärifookus muutub teravamaks. Teiseks – vajame rohkem rahvusvahelist tuntust. Oleme ju mitmes ärivaldkonnas rahvusvahelises konkurentsis, nii reisijate- kui ka kaubaäris. Kolmandaks – see on hea ettevõtte läbipaistvuse ja sisemise motivatsiooni jaoks.

Riik on tegelikult ka välja öelnud, et see ei ole ainult raha küsimus. Eesmärk on ka Tallinna börsi elavdamine – kohalike ettevõtete ja erainvestorite kasvatamine. Samuti saab riik sellest tuntust juurde. Börsil olev ettevõte tutvustab ka riiki ja meelitab siia investeeringuid.

Oletame, et olen potentsiaalne investor ja mõtlen, kas Tallinna Sadama aktsiat märkida või mitte. Millised on ettevõtte peamised tegevusvaldkonnad ning milliseid võimalusi võiksite ära kasutada või enda kasuks pöörata?

Oleme oma äri organiseerinud neljas eri valdkonnas. Kõige suurem on reisijate äri – sinna alla kuuluvad rahvusvahelised liinid ja kruiisiäri. Teiseks on kaubakäitlus ja kaubaäri. Kolmandaks on praamiliiklus ehk kohalik laevandusäri. Neljas on kõik muud tegevusvaldkonnad, kuhu alla kuulub peamiselt kinnisvara. Reisijate äri moodustab 30 protsenti, kaubaäri samuti umbes 30 protsenti, praamindus on ka juba suures mahus ning 10 protsenti moodustavad muud ärid.

Kui neid ärivaldkondi vaadata, siis võib öelda, et viimased aastad on reisijate veo puhul väga head aastad, kasvuaastad. Kõige rohkem küsimärke on aga kaubaveo valdkonnas. Oleme palju sõltunud idasuunalisest kaubaveost, naftatransiidist ja nüüd peab midagi muud tekkima. Ja on ka juba tekkima hakanud. Kaubaäris on tähtis sel ja järgmisel aastal kaubamahtu stabiliseerida. Peame leidma kompensatsiooni vedelkaupade vähenemisele, see on ainuke kaubaliik, mille mahud vähenevad. Kõik muud kaubaliigid kasvavad. Võin öelda, et arendustöös on mitu suurt projekti, mis toovad uut kaupa.

Ütlen kohe ära, et positsioneerime ennast dividendiettevõttena. See tähendab, et peame genereerima stabiilset rahavoogu. Me ei ole kasvuettevõte. Samas peab iga firma ja juhtkond tegelema ka kasvuvõimalustega. Rahvusvahelise reisijateveo ja kruiisiäri puhul oleme optimistlikud ja näeme kasvu jätkumist.

Valdo Kalmi hinnangul on praamiäri börsile minekut silmas pidades hea märk.
Valdo Kalmi hinnangul on praamiäri börsile minekut silmas pidades hea märk.   Foto: Andras Kralla

Mis suunas need kaubaveod võiksid hakata liikuma? Kui palju on võimalik Hiinat ja Aasiat ära kasutada? Venemaa kohta on öeldud, et see on oma aja ära elanud. Aga Skandinaavia suund ja põhi-lõuna?

Varasemalt olime väga palju orienteeritud ida-lääs suunale. Nüüd töötame kõvasti, et tabada põhja-lõuna suund. Just poolteist kuud tagasi avasime regulaarliini Muugalt Vuosaari sadamasse. See on väga hea sadam Soomes, piisava taristuga. Otsime võimalusi ka selle jaoks, kuidas käivitada Muugalt lõunarong, enne kui tuleb Rail Baltic. Lõuna-põhja koridorile võiks veel lülituda mõni Hiina siiditee haru. Kasvuvõimalusi on ja kui tuleb Rail Baltic, siis me näeme, et kaupa, mida rongi peale panna, on korralikult.

Milline on Tallinna Sadama kaubaveo positsioon võrreldes teiste sadamatega? Aruandest lugesin, et eelmisel aastal kaubavedude turuosa vähenes.

Kokku on Läänemere ümber 30 suurt sadamat, konkurents on tihe. Kuna olukord on muutunud, siis peame konkurentideks ka Skandinaavia sadamaid. Jämedalt öeldes oleme kuskil seitsmendal kohal. Tõsi, meie ja Riia sadam on kaotanud veidi turuosa, aga see on toimunud peamiselt vedellastide arvelt. Need ei liigu enam Venemaalt meile. Pütti on ümber jagatud, aga muudes kaupades on meie turuosa stabiilne või kasvav. Reisijate äris oleme Helsingi ja Stockholmi järel kolmandal kohal. Oleme neile ka lähemale jõudnud.

Valdo Kalm, kahjumisse kukkumisest

Eks ikka tuleb hinnata riske, aga nii musta stsenaariumit meil ei ole.

 

Reisijateveo puhul tundub, et millalgi mingi kasv lõpeb. Kaubaveo puhul saan aru, et lage ei ole. Millised on võimalused?

Reisijateäris on põhiline kasvufookus suunatud Aasia riikidele. See töötab juba hästi. Osal laevafirmadest on selle jaoks palgatud lausa müügiinimesed. Me ei räägi ühest riigist, räägime Hiinast, Jaapanist, Lõuna-Koreast. Me räägime Aasiast. Potentsiaal on seal, aga ei tasu unustada ka soomlasi ja eestlasi.

Räägime ka praamiärist. Mul on mulje, et praamiasi on Tallinna Sadamal nagu kivi kaelas – kogu aeg tundub sellega suur jama olevat. See äri pole kuigi tulus olnud ning peab doteerima. Kuidas näed seda ettevõtte juhina?

See on vägagi korralik äri. Kuna see on stabiilse rahavooga äri, siis börsile minnes on see hea. Seda on meile rääkinud meie nõustajad ja IPO korraldajad. Neile stabiilne rahavoog meeldib, sest positsioneerime ennast dividendiaktsiana. Kõigis riikides on praamiäri doteeritud, ilma selleta välja ei mängi. Aga me suhtume sellesse väga äriliselt.

Kuidas mõjutab seda äri alkoholiaktsiisi tõus? Eestis on alkohol järjest kallim, ehk peaks panema käima bussiliini Tallinnast Iklasse?

Meile on see mõju väike. Raske on üldist mõju hinnata, aga me kaotame teatud odavate kaupade kuvandi, see võib olla ohtlik. Sadama jaoks on mõju väiksem kui laevaliinidele.

Mis peaks juhtuma, et Tallinna Sadam kukuks kahjumisse?

Eks ikka tuleb hinnata riske, aga nii musta stsenaariumit meil ei ole. Miks? Meie kaubaäris on lepingud väga pikaajalised – me räägime 50 ja rohkem aastat. Need on pikaajalised omavahel suures sidususes olevad lepingud. Siin all mõtlen operaatoreid ja terminale, hoonestusõiguse lepingud on väga pikad. Oleme pikaajalises abielus ja selles mõttes on see eriline äri. Kui räägime kaubaärist, siis rahvusvaheline kaubandus kasvab, mitte ei kahane. See kaubandus ei kao mitte kuhugi. Soome-Eesti vaheline liikumine on väga tihe ja oleme ikkagi sugulasrahvad. Ka Helsingi-Tallinna tunnel meid ei segaks – pakume tunnelile terminali ja maad ning võimalust tegutsemiseks.

Valdo Kalm leiab, et börsile minek aitab suurendada ärilist fookust.
Valdo Kalm leiab, et börsile minek aitab suurendada ärilist fookust.  Foto: Andras Kralla

Mainisid, et Läänemere piirkonnas on 30 suurt sadamat. Kas nende hulgas on ka selliseid, kes on börsi mõttes Tallinna Sadamaga võrreldavad? Kas nende seas on veel mõni börsifirma?

Mitte ühtegi börsifirmat ei ole. Selle pärast jälgitakse meid põnevusega – me ei ole klassikaline sadam. Ühelgi neist 30 sadamast pole portfellis praamiäri. Nad ei ole laevaomanikud. Paljud neist sadamatest on munitsipaalsadamad ning paljud pole kasumist huvitatud. Nad on huvitatud kohalikust arengust ja töökohtade loomisest. Globaalselt on küll võrdlusi. Meie nõustaja töös oli hiljuti Türgi päritolu operaator Global Ports.

Investorina mõtlen, et kinnisvara on teil heas magusas kohas ja potentsiaaliga. Kas see võib olla lähiaja hea lisarahavoog, mida sadam võib teenida?

Meil on ümber Paldiski ja Muuga sadama tööstuspargid, kuhu tahame saada uusi kliente. Pikemas perspektiivis ei ole mõtet siin seda asja üle haipida, rahavoog sellest vanasadama kinnisvarast tekib neljandal või viiendal aastal. Meil on hea idee, kuidas seda kinnisvara arendada. Proovime tsüklisse ajastada ka seda äri, seega me ei torma.

Praegu on seisukoht, et neid maid me ei müü. Oskame hästi seada hoonestusõigust, aga kinnisvaraarendajaks me ei saa. Muu fookus on nii tähtis, et pigem hakkame pika rendi või hoonestusõigusega maid välja andma.

Kas dividendipoliitika panete paika enne IPOt või ootate selle ära?

Dividendipoliitika on väga tähtis ja tõenäoliselt fikseerime selle enne IPOt, sest see annab teatud kindluse. Kui poliitika on paigas ja kui seda ka täita, siis hoiad investorid ka enda juures.

Kuidas Eestis ettevõtteid börsile juurde kutsuda? Millised on plussid, miks seda teha?

Kordan üle, et see aitab firma ärilist fookust suurendada. Lisaks sellele tuleb sisse kõrvaltvaataja pilk. Kui sul tulevad uued ja professionaalsed investorid omanikeringi, siis nad oskavad ehk tähtsatele asjadele tähelepanu juhtida. Need ei pea olema alati finantsinvestorid, need võivad olla ka erialaprofid. Börsil olemine aitab ka rahvusvahelisele turule laieneda. See annab sulle mitmele turule kohe pileti, sind usaldatakse kohe palju rohkem.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt