Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kolme aastaga Eestisse 8000 välisspetsialisti

    Eesti tahab kolme aasta jooksul siia meelitada 8000 välisspetsialisti, nendest vähemalt 2000 IKT-valdkonda.

    Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles, et riigid võitlevad spetsialistide pärast, eriti IKT-sektoris. „Eesti tööturult on puudu umbes 7000 IKT-spetsialisti. Rootsi riik on öelnud, et neil oleks vaja ligi 20 000 spetsialisti,“ kirjeldas Palo.
    Eestis on loodud programm "Work in Estonia", aga samasuguseid investeeringuid teevad juba aastaid näiteks Holland, Iirimaa, Singapur, Kanada, Taani, Saksamaa ja Poola, rääkis Palo. Esimesi samme selles suunas astub tema sõnul ka Leedu.
    Meelitamiseks 10 miljonit eurot
    "Work in Estonia" programmi eelarve järgmiseks kolmeks aastaks on 10 miljonit eurot. Palo ütles, et kui eelmine tegevuskava seisnes peamiselt turunduses, siis uus vaatleb välisspetsialistide Eestisse tulemise protsessi laiemalt. 10 miljoni euro eest üritatakse värvata, luuakse Eestit tutvustavaid materjale, parandatakse avalike teenuste kättesaadavust, aidatakse välisspetsialistide peredel sisse elada ning tõstetakse ettevõtjate teadlikkust. 

    IKT-valdkonna arenguprogrammist rahastatakse:

    Eestis pakutavate (tugi) teenuste tagamine ja arendamine 1,13 mln eurot

    Tööandjate valmisoleku suurendamine välisspetsialistide kaasamiseks 0,45 mln eurot

    Välisvärbamisosak (piloot) ettevõtjatele välisvärbamise toetamiseks 4 mln eurot

    IKT-tööjõu Eestisse meelitamine ja värbamisele kaasa aitamine 2,41 mln eurot

    Palo sõnul ei ole paljud Eesti ettevõtjad kursis, kuidas välistööjõudu värvata ja seda üritatakse nüüd parandada. Et motiveerida ettevõtteid IKT-spetsialiste värbama, on plaanis käivitada värbamisosakute süsteem.
    Palo selgitas, et värbamisosaku jaoks on riigil 4 miljonit eurot ning värbamisosaku suuruseks ühe spetsialisti kohta on kuni 2000 eurot. See võimaldab toetada kuni 2000 IKT-spetsialisti tööle asumist Eestisse. Värbamisosak katab tema sõnul tagantjärele osa spetsialisti värbamisega seotud kuludest. Välismaalt värbamise maksab ettevõtjale hinnanguliselt 3000–7000 eurot inimese kohta, märkis Palo. Osaku summa makstakse välja, kui IKT-valdkonna välisspetsialisti pealt on vähemalt viis kuud makstud tööjõumakse.
    Teenused e-riigile kohaseks
    Palo sõnul tuleb parandada ka e-teenuste kättesaadavust. Ministeeriumid ja teised osapooled on tema sõnul selleks valmis, et vähendada halduskoormust ning et teenused oleksid e-riigile kohased.
    Ta lisas, et näiteks elamisloa taotlemine, lasteaiakoha leidmine, elukoha registreerimine, perearsti leidmine jms peaks olema kättesaadavad e-teenustena.
    Rahvusvaheline maja
    Suvisest uuringust selgus, et välistöötajate teekond Eestisse ja siin sisse elamine on raske.
    Ilmnes, et oleks vaja kohta, kust välisspetsialistid saaksid Eestisse elama asumisel vajalikku infot. Nii plaanitakse luua välisspetsialistidele suunatud ingliskeelne teeninduspunkt.
     Et abi ja infot oleks võimalik ühest kohast saada, hakatakse järgmise aasta alguses ette valmistama nn Rahvusvahelise Maja projekti. Eesmärk on maja klientidele avada 2018. aasta sügisel. „Tegemist on välisspetsialistidele suunatud inglisekeelse teeninduspunktiga, kus on koos "Work In Estonia" programm, politsei- ja piirivalveamet, Integratsiooni Sihtasutus ja kohaliku omavalitsuse teenuseid,“ selgitas Palo. Rahvusvahelise Maja peamine sihtgrupp on teadmustöötajad, sh välisteadlased, meditsiinitöötajad, IKT-spetsialistid jt.

    Eelmise aasta lõpus uuriti koostöös Telepordiga, millistest riikidest on kõige mõistlikum meelitada Eestisse IKT-sektori spetsialiste.

    Mudeli järgi olid nendeks riikideks Türgi, Läti, Portugal, Ungari, Itaalia, Ukraina, Bulgaaria ning Sloveenia.

    Testkampaania tulemus oli, et Türgi, Ukraina, Bulgaaria ning Itaalia näitasid kõige rohkem huvi Eestisse töötamise vastu.

    Seega keskenduti lõppeval aastal kampaaniate tegemisele Türgis ja Ukrainas.

    Ka uuel aastal on kavas tutvustada Eestist atraktiivse sihtriigina kohtades, kus on piisavalt vajalike oskustega IKT-spetsialiste ning kellele on siin pakutav palgatase konkureerimisvõimeline.

  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.