Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksumäslemine jääb kauaks meelde

    Üllataval kombel ei peetagi lõppeva aasta suurimaks teemaks tööjõupuudust, sisserännet või alkoholiaktsiisi tõusu, vaid hoopis probleemi, millega ühiskond järgmisel aastal teravalt silmitsi seisma peab.

    Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ja kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts võtsid raadiosaates „Poliitikute töölaud“ kokku lõppeva aasta ja arutlesid, millised olid 2017. aasta mõjukamad ning enim meelde jäänud poliitilised otsused.
    Mõlemad tõdesid, et selle aasta üheks peamiseks märksõnaks on muutlik maksukeskkond. „Viimase kümne aasta jooksul pole kindlasti nii palju erinevaid märksõnu seoses maksuteemadega üleval olnud kui tänavu. See on märgiline,“ ütles Mait Palts. Mitu maksuteemat, eeskätt palju kiidetud ja kirutud tulumaksuvabamiinimumi tõus 500 eurole, on Paltsi ja Jegorovi sõnul teravamalt esile toonud ümbrikupalkade maksmise.
    Nimelt on tulumaksuvabamiinimumi tõus Paltsi sõnul muutnud süsteemi liiga keeruliseks. Juba praegu peavad inimesed ennustama, mis kujuneb nende terve aasta brutosissetulekuks ja millise tulumaksuvaba miinimumi nad peaksid endale määrama. Nendel, kellel on mitu sissetulekuallikat, on Paltsi sõnul väga keeruline ennustada, milliseks kujuneb nende palk ja seeläbi ka maksukohustus. „Keeruline süsteem mõjutab inimeste maksekäitumist, kuna see motiveerib paljusid ümbrikupalka maksma ja ka vastu võtma. Seega ei mõju tulumaksuvaba miinimumi tõus ümbrikupalkade vastu võitlemisele sugugi hästi,“ ütles ta.
    Karistused ka töötajatele
    Ümbrikupalkade osakaal on sel aastal kasvanud ja kardetavasti jätkab see kasvu ka järgmisel aastal. Kaubanduskoja ja maksuameti kuu aja tagusest uuringust selgus, et eelmisel aastal jäi riigil ümbrikupalkade pärast saamata üle 184 miljoni euro tulu- ja sotsiaalmaksu. Ainuüksi ehitussektor tekitas 2016. aastal ümbrikupalkadega 20,8 miljonit eurot maksukahju. „Uuringu tulemus polnud positiivne. Enam pole nii, et kõik on kas must või valge ehk kas ümbrikus või puhtalt, vaid üha enam suureneb just osalise ümbrikupalga maksmine,“ rääkis Palts.

     Ettevõtjad olid tõesti vihased.

    Mait Palts,
    kaubanduskoja peadirektor
    Jegorov nõustus, et ümbrikupalkade maksmise kasvu risk on kindlasti olemas. „Kindlasti on siin ka koht, kus maksuamet võiks mõelda, kas ehk peaksime senist lähenemist, kuidas ümbrikupalkade vastu võidelda, muutma,“ rääkis Jegorov. Nimelt on seaduse järgi võimalik ümbrikupalga maksmise korral esitada täiendavaid maksunõudeid nii töötajatele kui ka tööandjatele, ent pikka aega on neid esitatud ainult tööandjatele kui töösuhte tugevamale poolele. Samas on Jegorovi sõnul praegu teada, et majandusel läheb hästi ja töökäsi on puudu, mistõttu ei tohiks töötajatel olla probleemi leida endale töökoht, kus makstakse  ausalt palka. Seetõttu on tema sõnul alust eeldada, et ei ole ainult nii, et tööandja sunnib ümbrikupalka vastu võtma ja väärib selle eest ainsana karistust, vaid et ka töötajad ise on ümbrikupalga saamisega päri. Seega pakkus Jegorov välja, et võib-olla tasuks ka töötajatele lisanõudeid esitama hakata.
    Tööjõuskeemiga tegeletakse
    Teine oluline probleem, mis on 2017. aastat kummitanud, on Paltsi ja Jegorovi hinnangul tööjõupuudus ja võõrtööjõu kvoodi väiksus ja bürokraatlikkus. See on Paltsi sõnul viinud selleni, et Eestisse tuuakse sisse võõrtööjõudu skeemide kaudu, mille pärast jääb Eesti ilma ka maksutulust. Nimelt tõusis sel aastal eriti tugevalt esile skeem, kus kolmandate riikide töötajad – peamiselt ukrainlased – saavad tööloa Poola, kuid tulevad seejärel kohe renditööjõuna Eestisse. Renditööjõust ei ole aga Eestis mitte mingisugust ülevaadet, kuid arvatakse, et selliselt on Eestisse tööle tulnud 5000–10 000 inimest.
    Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov lubas Poola renditööjõu skeemile lahenduse leida.Foto: Andres Haabu
    Jegorov lubas, et rahandusministeerium tegeleb selle probleemiga aktiivselt. „Alles suhtlesime sel teemal põgusalt ka Poola kolleegidega,“ sõnas ta. Kuigi analüüs on veel pooleli, on Jegorovi isiklik seisukoht see, et sellise skeemiga Eestisse tööle tulnud inimesed peaksid ka Eestis maksu maksma, kuna sisuliselt tulevad nad ju tööle just Eestisse, mitte Poola. Jegorovi sõnul peab lahenduse leidma võimalikult kiiresti, kuna probleem on terav. Võimalik, et esimesi ettepanekuid võib kuulda juba jaanuaris.
    Aasta probleemi tiitel läheb alkoholile
    Lisaks neile kahele probleemile on Paltsi sõnul 2017. aasta üks enim tähelepanu saanud teema alkoholiaktsiisi küsimused. „Alles detsembri lõpus võttis valitsus vastu täiendavaid muudatusi, mis puudutasid alkoholi reklaami ja väljapanekut kauplustes,“ rääkis ta. „See on teema, mis pole kedagi külmaks jätnud,“ ütles ta ja lisas, et kaubanduskoda jätkab alkoholiaktsiisi arutelusid kindlasti ka järgmisel aastal.

    Maksuamet võiks mõelda, kas ehk peaksime senist lähenemist, kuidas ümbrikupalkade vastu võidelda, muutma.

    Dmitri Jegorov,
    rahandusministeeriumi asekantsler
    „Ettevõtjate vaates on alkoholiaktsiisi teema murettekitav,“ tõdes Palts. „Kuigi rahandusministeeriumi analüütikud on öelnud, et nende hinnangul on kõik hästi ja aktsiisi laekub rohkem ja suured mured on alusetud, siis tööstuse poolelt on pilt üsna palju mustem,“ rääkis ta. Eesti-Läti vaheline piirikaubandus teeb Euroopa rekordeid. „Me peame vaatama, kuidas ühe toote maksustamine võib mõjutada sotsiaalmajanduslikult keskkonda hoopis laiemalt,“ ütles Palts.
    Seevastu leidis Jegorov, et aktsiisikaupadel tuleb vahet teha. Näiteks tõuseb tema sõnul ka bensiini aktsiis, mis mõjutab kogu ettevõtlust väga laialt. „Alkoholi ja tubaka aktsiisi seos majanduses on pigem kaudne. Hotellides ja kaubanduses on nende aktsiis kindlasti teemaks, kuid meil on ka väga suur osa majandusest selline, kus alkohol pole mingi sisend. Neile on teised teemad olulised,“ rääkis Jegorov.
    Aasta suurim tüli
    Lõppevat aastat jääb Paltsi ja Jegorovi sõnul meenutama ka ettevõtjate ja poliitikute vaheline tuliseim konflikt läbi aastate. Põhjuseks oli valitsuse soov kehtestada panditulumaks, mis tähendanuks, et kõik ema- ja tütarettevõtete vahelised laenud oleksid maksustatud 20% maksuga. Ettevõtjad nimetasid otsust robustseks, paindumatuks ja ettevõtjavaenulikuks. „Ettevõtjad olid tõesti vihased. See seik lõppes ka sellega, et lõpuks vahetati välja rahandusminister,“ ütles Palts.
    Ka Jegorov tunnistas, et tema polnud varem näinud nii emotsionaalset rahandusministri ja kaubanduskoja juhatuse liikmete kohtumist kui sel kevadel panditulumaksu küsimustes. Vastasseis lõppes sellega, et panditulumaksust loobuti ja maksuamet tegi konkreetsemad juhised, milliseid laene võib ka päriselt laenudeks nimetada ja kuidas saavad ettevõtjad tõestada, et tegu ei ole vaid kasumite väljaviimisega. Peamine põhjus, miks panditulumaksu niivõrd halvaks peeti, oli välisinvestorite peletamise oht ja ettevõtjatele investeeringute kallimaks muutumine.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.