Kuidas läheb Soome kodanikupalga eksperiment?

Soomlane Mika Ruusunen sai 2016. aasta novembris ootamatu kirja. „Tegin selle lahti ja ei saanud üldse aru, mis toimub. Andsin selle abikaasale ja küsisin temalt, mis, kurat, see on,“ ütles Ruusunen.

Kiri oli Soome riigilt - see oli teade, et Ruusunen hakkab saama eksperimendi käigus iga kuu tasuta raha.

Ruusunen oli üks 2000 töötust soomlasest, kes valiti juhuslikult välja selleks, et katsetada garanteeritud baassissetulekut. Ta saab kaks aastat järjest iga kuu 560 maksuvaba eurot, mida ta võib kulutada oma äranägemise järgi.

„Ma ei ole sellise bürokraatilise vabadusega harjunud,“ nentis Ruusunen.

Bürokraatia vähendamine on üks peaeesmärke, mida kodanikupalk peaks aitama Soomes saavutada. Valitsus testib, kas kodanikupalk on paindlikum poliitika kui praegused toetuste süsteemid ning kas see pakub tööjõuturule tuge.

„Eeldatakse, et see võimaldab inimesi erinevate mehhanismide kaudu aktiveerida. Me tahame teada, kas see ongi nii,“ ütles riikliku sotsiaalkindlustusameti Kela uurija Miska Simanainen.

Soome kodanikupalga eksperiment algas 2017. aasta 1. jaanuaril ning see kestab 2018. aasta lõpuni. Ametlikke tulemusi ei avaldata enne, kui eksperiment on läbi. Eksperdid ütlesid, et Soome puhul pole niisugune katse üllatus, sest riik on tuntud tasuta hariduse ja helde sotsiaaltoetuste süsteemi poolest. „Oleme kodanikupalga üle pidanud väga palju vaidlusi, see on käinud mitu kümnendit järjest,“ ütles Simanainen.

Tasuta raha idee on viimastel aastatel järjest populaarsem, sest seda on teatud määral toetanud ka mitu Silicon Valley ettevõtjat, tuntumad neist Elon Musk ja Mark Zuckerberg. Nad näevad, et kodanikupalk aitaks eelkõige töötajaid, kelle töö võib automatiseerimise ja robotite tõttu ära kaduda. Kodanikupalga toetajad räägivad, et tasuta raha muudab töötaja paindlikumaks ning võimaldab uut karjääri hõlpsamini alustada. Lisaks sellele võimaldab see rohkem tegelda loova töö, hobide ning ettevõtlusega.

Soome eksperimendi eesmärk on anda töötutele ajend töötamiseks. Kodanikupalka makstaks ka siis, kui inimene on juba tööle läinud. Uurijad valisid summaks 560 eurot, sest umbes nii suured on sotsiaaltoetustena saadavad töötu abirahad.

„Üks idee on ka see, et me testime olukorda, kus kodanikupalk asendaks põhilised sotsiaaltoetused või vähemalt töötu abirahad,“ ütles Simanainen.

Eksperimendis osalev Mika Ruusunen oli enne IT-õpingute alustamist töötu 16 kuud. Vahetult enne kirja saamist oli ta leidnud töö ühes tehnoloogiafirmas. Ruusunen saab ka töö ajal iga kuu kodanikupalka.

„Enne praeguse töökoha saamist mõtlesin oma ettevõtte loomise peale. Hea on teada, et mul on jätkuvalt see võimalus,“ ütles ta. „Kodanikupalk ärgitab inimesi tööd tegema, isegi poole kohaga või madala sissetulekuga. See on ühiskonna jaoks selline võit-võit (win-win) olukord.“

Soomes ei näe aga kõik, et kodanikupalk on igal juhul võit, vaatamata sellele, et see võimaldab madalat sissetulekut rohkem aktsepteerida. „Meie eesmärk ei peaks olema madalapalgaliste töökohtade loomine, vaid hariduse ja inimeste oskuste parandamine,“ ütles raamatu „The Welfare State Strikes Back“ autor Antti Jauhiainen.

Jauhiainen pooldab kodanikupalka, aga näeb, et see peaks olema lisatoetus ega tohks praegust sotsiaaltoetuste süsteemi asendada.

Ruusunen arvab, et kodanikupalk on tulevikus normaalsus. „Arvan, et 100 aasta pärast näevad inimesed kodanikupalka nagu valimisõigust,“ ütles ta. „Ma olen väga uhke, et Soome on üks esimesi riike, kus seda testitakse.“