Hiina kosmoselabor kukub Maale

06. jaanuar 2018, 12:15
Inimesed olid alla kukkuvas kosmoselaboris viimati 2013. aastal. Pildil annavad nad otse kosmosest Pekingi koolilastele füüsikatundi.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180106/NEWS/180109799/AR/0/AR-180109799.jpg

Kui Hiina kosmoselabor Tiangong-1 2011. aastal orbiidile lendas, peeti seda rahvuslikuks uhkuseks. Nüüd on labori üle kontroll kaotatud ja see kukub eeldatavasti märtsis Maale.

Inimestele tähendab kosmoselaeva Maale kukkumine väga väikest ohtu, kuid Hiina soovile olla super-kosmoseriik teeb see suure pleki, kirjutab CNN.

„Neil peaks avalikkuse ees piinlik olema,“ ütles Harvard-Smithsoniani astrofüüsikakeskuse astrofüüsik Jonathan McDowell. „Kuigi see ei ole väga ohtlik, on tänapäeval kokku lepitud, et nii suured objektid ei tohiks taevast lihtsalt alla kukkuda,“ ütles ta. 

Tiangong-1 on 12 meetrit pikk, 3,3meetrise diameetriga ja kaalub 8,5 tonni.

Millal ja kuhu see kukub?

Asjatundjad rõhutavad, et oht inimestele on minimaalne. Võimalus, et kosmoselaeva mõni tükk inimest tabab, on astronooomiliselt väike – hinnanguliselt vähem kui üks triljonile. Võimalus USAs välguga pihta saada on samas üks 1,4 miljonile.

Parima ja ühtlasi kõige tõenäolisema stsenaariumi järgi põleb kosmoselabor Maa atmosfääri sisenedes suuremalt jaolt ära. Kui midagi alles jääbki, kukub see ookeani.

„Kõige halvem ja samas mingil määrel tõenäoline stsenaarium on, et Tiangong-1 ei tule tagasi Maale mitte ookeani, vaid asustatud ala kohal. Siis võivad mõned kosmoselaeva osad kukkuda maale ja kinnisvara kahjustada, kuid sellist asja ei ole kunagi juhtunud. Võimalused selleks on väga väikesed,“ ütles McDowell.

2011. aastal kosmosesse lennutatud laeval pole inimesi olnud 2013. aastast ja 2016. aastal kaotati sellega viimane side. Tiangong-1 oli Hiina suurima kosmose-eesmärgi prototüüp. Suur siht on 2022. aastal kosmosesse saata suur 20tonnine alatine kosmosejaam. See omakorda on osa ambitsioonikast plaanist viia taas inimene Kuule ja saata kulgur Marsile.

Viimati olid Tiangong-1 peal astronaudid 2013. aastal. Esialgu oli plaan alus varsti pärast seda alla tuua, kuid hiljem mõeldi ümber. Eelmise aasta märtsis kaotati Tiangong-1 üle kontroll, avalikkusele täpsustamata, miks. Ilmselt sai kütus otsa, kommenteeris Kesk-Florida Ülikooli professor Roger Handberg.

Kuhu see kukub?

Hiina on ametlikult teatanud, et Tiangogn-1 kukub Maale märtsi lõpus, aga tegelikult on seda väga täpselt raske ennustada. Kõige varem võib see juhtuda ka veebruari lõpus.

Asjatundjad on välja arvutanud, millisele laiuskraadile alus kukub. Vahemik selleks on 43?N ja 43?S. Eesti jääb seega turvalisse piirkonda, punasesse jäävad piirkonnad alates New Yorgist Rio de Janeironi, Kaplinn, Madrid, Peking, Tokyo, Hongkong jne.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. January 2018, 12:15

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing