Märt Belkin • 10. jaanuar 2018
Jaga lugu:

Sisserände piirarvust ähvardab juba kolmandik täituda

Reisijad Tallinna lennujaamas  Foto: Andres Haabu

Aasta esimene nädal tõi politsei töölauale juba kolmandiku sisserände piirarvu jagu elamisloa taotlusi.

Tänavune sisserände piirarv on 1315 inimest. Jaanuari esimese nädala järel oli aga politsei- ja piirivalveametis menetluses juba 402 taotlust, neist kuus ettevõtluseks ja 396 töötamiseks.

Tuleb siiski arvestada, et see, kas elamisluba kuulub piirarvu alla või mitte, võib menetluse käigus muutuda. Isegi kui kõik taotlused rahuldataks, ei pruugi need niisiis sisserändekvoodi alla käia.

Eelmisel aastal täitus töö- ja ettevõtlusrännet reguleeriv piirarv juba suvel ehk poole aasta pealt. Uute taotluste vastuvõtt lõppes juunis. See pani siseministeeriumi asja uurima ning praegu on töös mitu plaani, kuidas sisserände korda muuta.

Sisserände piirarvu alla kuuluvad töötamiseks, ettevõtluseks ning välislepingu alusel antavad tähtajalised elamisload. Piirmäär 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast tuleneb välismaalaste seadusest.

Piirarvu alla ei kuulu pereränne, õpiränne, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal tööle asumine, iduettevõttes tööle asumine, idufirma asutamine, suurinvestorina tegutsemine ja elamislubade pikendamine.

Samuti ei kuulu piirarvu alla Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed ning USA ja Jaapani kodanikud. Seega nemad saavad ka sisserände piirarvu täitumisel Eestisse elama asuda.

Sisserände piirarvu täitumisel saavad välisspetsialistid vahelahendusena kasutada lühiajalise töötamise registreerimist. Eestis võib lühiajaliselt ilma elamisloata töötada välismaalane, kes viibib seaduslikult ajutiselt Eestis ja kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud politsei- ja piirivalveametis. Lühiajaliselt on Eestis võimalik töötada kuni üheksa kuud aasta jooksul.

Jaga lugu:
Hetkel kuum