Puidu põlevkivikatlasse ajamine sai Euroopast rohelise tule

Kavast on palju võita riigile kuuluval Eesti Energial. Näiteks tekitas avalikkuses elavat vastukaja valitsuse ja riigikogu plaan lubada Eesti Energial roheenergia sildi all põlevkivikateldes puitu põletada – plaani vastu olid nii puidusektori ettevõtjad, konkureerivad energiatootjad kui ka keskkonnakaitsjad.

Nüüd on riigifirmal aga põhjust rõõmustada, sest komisjoni konkurentsivoliniku Margrethe Vestageri allkirjaga riigiabi loas on Narva elektrijaamade kateldes puidu põletamist sõnaselgelt toetatud.

"Riigiabi luba ei sätesta piiranguid biomassi kasutamiseks koospõletamisel. Vastupidi – õiguslikud argumendid, mida meie konkurendid Narvas biomassi põletamise vastu esitasid, lükati komisjoni poolt tagasi. See loob eeldused statistikakaubandusega seonduvate elektrituruseaduse muudatuste vastu võtmiseks riigikogus," ütles riigifirma arenduste kommunikatsioonijuht Henri Arras.

Brüsselilt heakskiidu saanud plaan on palju laiem kui lihtsalt puidu põletamine. Uue plaanitava toetussüsteemi järgi tellib riik taastuvenergia tootjatelt vähempakkumiste abil taastuvenergiast toodetud elektrit. Senise 54,7 euro suuruse toetuse asemel võib vähempakkumises osalenud tootjatele makstav toetus osutuda hoopis väiksemaks.

See, kui palju taastuvenergiat niimoodi tellitakse, sõltub Eesti riigi seatud taastuvenergia eesmärgist. Majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman selgitas, et 2030. aasta eesmärgi esitab Eesti Euroopasse juba sel aastal.

Kui roheenergia siht on saavutatud, saab sellest üle jäävat taastuvenergiat müüa ELi taastuvenergia ühisturul. Seda võimaldab taastuvenergia eurodirektiiv, mille järgi saavad enda 2020. aasta taastuvenergia eesmärgi saavutanud riigid müüa toodetu põhjal statistilisi ühikuid neile, kes ise kohustuslikke sihte täita ei suuda. Lihtsustatult öeldes on see niisiis taastuvenergia eksport.

Puidu põletamine Eesti Energia elektrijaamades annab võimalikule statistikakaubandusele märkimisväärselt mahtu juurde – kavas on põletada 500 000 tihumeetrit puitu aastas, mis kõik läheb kirja rohelisse lahtrisse. Samas teeb see murelikuks puidu kui tooraine pärast võistlevad erafirmad ning on pinnuks silmas ka taastuvenergia toetajatel. Näiteks Graanul Investi omanik Raul Kirjanen on süüdistanud riiki turukonkurentsi moonutamises ning leiab, et statistikakaubandust reguleeritakse viisil, mis on kasulik ainult Eesti Energiale.

Eesti Taastuvenergia Koja juhi Rene Tammistu sõnul on komisjon riigiabi loa argumentatsioonis lähtunud vägagi Eesti toodud põhjendustest ning riigil võiks olla pigem põhjust puidupõletamise mahtu piirata. "Iseäranis tänavuse talve pehmetes tingimustes on näha, et turult ei ole seda puidukogust, mida Eesti Energia põlevkivikateldesse soovitakse panna, lihtsalt võtta," rääkis Tammist.

Loas on kirjas, et kui 500 000tihumeetrine piir saab täis, siis hakkab riik analüüsima, kas suurem põletamine on turuolukorras mõistlik. "Meie hinnangul peaks 500 000 tihumeetrit olema absoluutne piir, millest üle ei minda. Hakkpuitu tuleks kasutada kaugküttesektoris võimalikult ressursi tekkimise koha lähedal ja mõjuanalüüsi tegemisse riigi poolt tuleks suhtuda pigem kahtlusega, sest lõppeks oli see riik ise, mis põlevkivikateldes puidu masspõletamist on soovinud soodustada," rääkis Tammist.

Riigifirma väidetavate eeliste pärast taastuvenergia puidupõletamise abil tootmisel kaevati ka Euroopa Komisjonile. Kaebustes kardeti nii mõju puiduturule kui ka Eesti Energia eeliste pärast osaleda taastuvenergia vähempakkumistel – Eesti Energial on puidu osakaalu katlas lihtne muuta ning seetõttu saab riigifirma teistest taastuvenergia tootjatest paindlikumalt nõudlusele reageerida.

"Meie soovime, et vähempakkumiste ajakava avalikustataks vähemalt kolm aastat ette ning selles oleks deklareeritud ka kogused, kõik vähempakkumistega seonduv on praegu veel tegemata, ka riigiabi luba on selle koha pealt väga üldsõnaline," rääkis Tammist.

Konkurentsivolinik jäi riigiabi loas seisukohale, et energeetikaalaste riigiabi suuniste järgi on lausa soovitatav toetada biomassi põletamist elektrijaamades, mis muidu kasutavad fossiilseid kütuseid. Vestager kirjutas, et komisjonil ei ole põhjust arvata, et Auveres või Balti elektrijaamas põletatav puit võiks Eestis tuua kaasa liigseid moonutusi kütteks kasutatava hakkepuidu turule.

Riigiabi luba taotleti komisjonilt seoses riigikogus teise lugemise lõpuni jõudnud elektrituru seaduse eelnõuga, mis pidi lõpuks paika panema, kes roheenergiafirmadest saavad kõrgemat toetust ning kes jääb osalema vähempakkumistel. Komisjoni loa järgi esialgne kava veidi muutus, rääkis Leppiman. Varem plaanis riik tõmmata piiri kuupäeva järgi, millal näiteks tuulepark või päikesepaneel on hakanud elektrit tootma.

Nüüd on aga selge, et varasema toetusskeemi alla lähevad kõik enam kui megavatise võimsusega seadmed, kus 2017. aasta alguses kas toodeti elektrit, alustati ehitustöödega või sõlmiti kokkuleppeid, mis muutsid investeeringu pöördumatuks – näiteks soetati seadmeid.

Megavatist väiksema võimsusega seadmetele toetuse maksmisel vaatab riik, kas elektrit on toodetud enne praeguse aasta lõppu. See tähendab, et näiteks kõik päikesepaneelide pargid, mis tänavu veel püsti saadakse, hakkavad saama riigilt toetust vanas määras.

Taastuvenergia Koja hinnangul peaks suuremaid toetusi pakkuma just pisitootjatele. Riigiabi loas pole päris väikestest, kuni 50kilovatistest seadmetest üldse juttu, kuid koda taotleb, et neid võiks vana skeemi järgi toetada 2020. aasta lõpuni. "Väikeste elektritootjate puhul on tegemist siseriikliku otsusega, see isegi ei vaja Euroopa Komisjoni heakskiitu," rääkis Tammist.

Kuna elektrituruseaduse eelnõu jõudis enne abiloa saamist riigikogus teise lugemise lõpuni, siis sinna enam muutusi teha ei saa. Praegu peetakse majanduskomisjoni juhi Sven Sesteri sõnul aru, kas algatada uus eelnõu või viia kõik muudatused teise eelnõusse, mis praegu on komisjonis menetlemisel.

Tuuletehnoloogia liit loodab, et riik kehtestab kähku uute toetuste korra, sest kui kinnitamine venima jääb, läheb Eesti taastuvenergia toetamine riigiabi reeglitega vastuollu.

"Meie lootus on, et Eestis kehtiv õigus viidaks võimalikult ruttu kooskõlla riigiabi reeglitega. Ja et siseriiklik õigus täpsustaks kõike seda, mida riigiabi loas sõnasõnaliselt ei ole käsitletud," rääkis liidu juhatuse liige Jaanus Tehver.