• Jaga lugu:

    Kaubandussõda veterinaarameti kaudu

    Kalatööstus.Foto: Andres Haabu

    Sanktsioonide ja vastusanktsioonidega peetava kaubandussõja kõrval meeldib Venemaale kehtestada ulatuslikke embargosid ka väidetavate sanitaarprobleemide pärast.

    Nii pandi juba 2013. aastal võrdlemisi edukalt kinni Eesti kalaeksport Venemaale. Detsembris käis läbi uudis, et veterinaaramet on jälle tooted turule lubanud, kuid tegelikkus on palju kurvem.
    "Eksportimiseks on võimalus avatud ainult ühel ettevõttel, DGM Shippingul, ja ainult ühe kaubanomenklatuuri, vürtsikiluga. Vabariigi suurimal tootjal, Maseko ASil on blokeeritud kogu tollliliit. Muude sanktsioonide mõju lisandub veel, sinna ei saa saata ei külmutatud kala ega fileed ega mitte midagi," ütles Eesti Kalaliidu juht Valdur Noormägi.
    Tegemist on Noormägi sõnul täiesti otsitud põhjusega, sest Eesti kalatooteid eksporditakse veel 57 riiki ja kuskil mingeid probleeme ei ole. "Eks ettevõtted on oma järeldused teinud, riske on hajutatud. Kahju muidugi, sest Venemaa on oluline turg ja meie 35 000 tonni külmutatud kilu ja räime oli oluline tooraine ka nende konservitehastele," rääkis Noormägi, kel suuremat usku olukorra paranemisse või ELi poliitika muutumisse ei ole.
    Kui tegemist oli Venemaa sooviga Eesti ettevõtetelt turuosa ära võtta, siis sellega on täiesti edukalt hakkama saadud. "Vene tootmine on ka ise palju arenenud, suured kulutused tootearendusse ning muidu investeeringud, eks ka teised riigid on vaakumit ära kasutanud," lisas ta.
    Suur seasõda
    Pärast seakatkujuhtumeid Euroopas kehtestas Venemaa 2014. aasta jaanuaris ka üldise sealiha sisseveokeelu, mida EL pidas poliitiliseks otsuseks, sest see puudutas rohkemat hulka riike kui neid, mida võiks pidada kaitsetsooniks. Ühesõnaga, Venemaa oleks võinud reaalse olukorra järgi keelata impordi Eestist ja Lätist, aga mitte mujalt Euroopast.
    Jaanuari alguses esitas Euroopa Liit WTO arbitraažikohtu kaudu Venemaale kahjunõude sealiha sisseveokeelu eest. Selles nõutakse Venemaalt 1,39 miljardit eurot aastas, millele lisandub 15protsendiline intress.
    Noormägi hinnangul võiks Euroopa Liidu ja Eesti aktiivse WTOga tegelemise tagant näha ka põhjust, miks DGM Shippingule, kuigi ainsana, kalatoodete ekspordiluba jälle anti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eramajade energiatõhususe toetusest: vaid euro elaniku kohta ei peatanud verejooksu
Poliitikutelt on hädasti vaja pikka plaani Eesti väikeelamu omanike toetamisel majade energiatõhusaks muutmisel. See 1 euro iga Eesti elaniku kohta, mis kevadel Kredexi kaudu välja jagati, kadus ju loetud tundidega, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse valdkonna juht Kadi Kenk.
Poliitikutelt on hädasti vaja pikka plaani Eesti väikeelamu omanike toetamisel majade energiatõhusaks muutmisel. See 1 euro iga Eesti elaniku kohta, mis kevadel Kredexi kaudu välja jagati, kadus ju loetud tundidega, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse valdkonna juht Kadi Kenk.
Aasia aktsiaturud taastusid võimsalt Evergrande aktsia +23%
Aasia aktsiaturud olid neljapäeval tõusmas, sest pankrotiohus arendaja Evergrande kohta ilmus positiivseid uudiseid. Dollar püsis aga kuu kõrgeimal tasemel ning Föderaalreserv võttis eilsel kohtumisel karmima tooni, vahendab Reuters.
Aasia aktsiaturud olid neljapäeval tõusmas, sest pankrotiohus arendaja Evergrande kohta ilmus positiivseid uudiseid. Dollar püsis aga kuu kõrgeimal tasemel ning Föderaalreserv võttis eilsel kohtumisel karmima tooni, vahendab Reuters.
Põllumehe kaubamaja otsib tegevjuhti
OÜ SE Tehnikakeskus pakub oma e-poes Põllumehe Kaubamaja laia tootevalikut põllu- ja aiatöödele. Ettevõte, mis kuulub rahvusvahelisse kontserni Kramp Groep B.V ja mille eelmise aasta käive oli üle 3,5 miljoni euro, ootab oma Pärnumaal asuva filiaali arengut juhtima tegevjuhti/juhatuse liiget.
OÜ SE Tehnikakeskus pakub oma e-poes Põllumehe Kaubamaja laia tootevalikut põllu- ja aiatöödele. Ettevõte, mis kuulub rahvusvahelisse kontserni Kramp Groep B.V ja mille eelmise aasta käive oli üle 3,5 miljoni euro, ootab oma Pärnumaal asuva filiaali arengut juhtima tegevjuhti/juhatuse liiget.
Kaja Kallas: rohepööre on sama pöördeline otsus kui tööstusrevolutsioon 18. sajandil
Traditsiooniliselt avas Äriplaani konverentsi ettekanded oma kõnega peaminister Kaja Kallas. Kuigi Andrus Ansip andis omal ajal konkreetse pika plaani kõigile: "viie rikkaima Euroopa riigi sekka," siis Kaja Kallas niimoodi numbrilisele mõõdikule ei rõhu.
Traditsiooniliselt avas Äriplaani konverentsi ettekanded oma kõnega peaminister Kaja Kallas. Kuigi Andrus Ansip andis omal ajal konkreetse pika plaani kõigile: "viie rikkaima Euroopa riigi sekka," siis Kaja Kallas niimoodi numbrilisele mõõdikule ei rõhu.