Kristjan Pruul • 25. jaanuar 2018
Jaga lugu:

Kaubandussõda veterinaarameti kaudu

Kalatööstus.
Kalatööstus.  Foto: Andres Haabu

Sanktsioonide ja vastusanktsioonidega peetava kaubandussõja kõrval meeldib Venemaale kehtestada ulatuslikke embargosid ka väidetavate sanitaarprobleemide pärast.

Nii pandi juba 2013. aastal võrdlemisi edukalt kinni Eesti kalaeksport Venemaale. Detsembris käis läbi uudis, et veterinaaramet on jälle tooted turule lubanud, kuid tegelikkus on palju kurvem.

"Eksportimiseks on võimalus avatud ainult ühel ettevõttel, DGM Shippingul, ja ainult ühe kaubanomenklatuuri, vürtsikiluga. Vabariigi suurimal tootjal, Maseko ASil on blokeeritud kogu tollliliit. Muude sanktsioonide mõju lisandub veel, sinna ei saa saata ei külmutatud kala ega fileed ega mitte midagi," ütles Eesti Kalaliidu juht Valdur Noormägi.

Tegemist on Noormägi sõnul täiesti otsitud põhjusega, sest Eesti kalatooteid eksporditakse veel 57 riiki ja kuskil mingeid probleeme ei ole. "Eks ettevõtted on oma järeldused teinud, riske on hajutatud. Kahju muidugi, sest Venemaa on oluline turg ja meie 35 000 tonni külmutatud kilu ja räime oli oluline tooraine ka nende konservitehastele," rääkis Noormägi, kel suuremat usku olukorra paranemisse või ELi poliitika muutumisse ei ole.

Kui tegemist oli Venemaa sooviga Eesti ettevõtetelt turuosa ära võtta, siis sellega on täiesti edukalt hakkama saadud. "Vene tootmine on ka ise palju arenenud, suured kulutused tootearendusse ning muidu investeeringud, eks ka teised riigid on vaakumit ära kasutanud," lisas ta.

Suur seasõda

Pärast seakatkujuhtumeid Euroopas kehtestas Venemaa 2014. aasta jaanuaris ka üldise sealiha sisseveokeelu, mida EL pidas poliitiliseks otsuseks, sest see puudutas rohkemat hulka riike kui neid, mida võiks pidada kaitsetsooniks. Ühesõnaga, Venemaa oleks võinud reaalse olukorra järgi keelata impordi Eestist ja Lätist, aga mitte mujalt Euroopast.

Jaanuari alguses esitas Euroopa Liit WTO arbitraažikohtu kaudu Venemaale kahjunõude sealiha sisseveokeelu eest. Selles nõutakse Venemaalt 1,39 miljardit eurot aastas, millele lisandub 15protsendiline intress.

Noormägi hinnangul võiks Euroopa Liidu ja Eesti aktiivse WTOga tegelemise tagant näha ka põhjust, miks DGM Shippingule, kuigi ainsana, kalatoodete ekspordiluba jälle anti.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt