Lennunett otsib Eesti tuult

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- Liina Laks
- 26. jaanuar 2018 kell 6:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lennunett otsib Eesti tuult
Deutsche Telekom tahab saada Eestis asutatud firma abiga Euroopa juhtivaks telekomiettevõtteks. Salarelv selleks on lennuinternet.
Deutsche Telekom arendab European Aviation Networki (EAN), mida eestikeeli võiks nimetada Euroopa lennundusvõrguks. Selleks, et reisija saaks õhus olles internetti kasutada, teevad sakslased investeeringuid muuhulgas Baltikumi, kus Deutsche Telekomi tütarettevõte T-Systems Nordic lõi ka Eesti filiaali.
„Ma arvan, et see on kindel,“ ütles T-Systems Nordic juht Rolf Hellemons selle kohta, kas Eestisse tuleb lisaks juriidilisele kehale ka firma kontor, mille nad tahavad avada kahes Balti riigis. „Küsimus ei ole selles, kas tuleb, vaid selles, kas tuleb juba aastal 2018 või jääb see 2019. aastasse,“ avaldas ta siiski lootust, et kontor tuleb just siia. Praegu on Eestis asutatud filiaali paigutatud juba pea 740 000 eurot.
Deutsche Telekom
Saksamaa telekommunikatsioonihiid, millest 32 protsenti kuulub kas otse Saksa riigile või tema hallatud fondidele. Kontserni käive on aasta-aastalt suurenenud ning ulatus viimati enam kui 70 miljardi euroni aastas. Muret teeb aga prognoosimatu kasumlikkus ning asjaolu, et kasv kui selline tuleb suuremalt jaolt USAst.
Majandusaasta aruanne avalikustatakse 22.veebruaril, aga oodatakse, et ärikasum jääb 22,5 miljardi euro juurde.
T-Systems
Deutsche Telekomi 100protsendine tütarettevõte, loodud 2000. aastal, aastane käive ca 8 miljardit eurot. Pakub IT-teenuseid 20 riigis. Fookuses nt IT-alased nõustamisteenused, „IT-laenutööjõud“, pilveteenus, IOT.
Inmarsat
Ca miljardilise aastakäibega satelliiditelekommunikatsiooni ettevõte, peakorter Londonis. Aktsial on läinud kehvasti. Börsiettevõte, noteeritud Londonis ja mujalgi.
Baltikumil Euroopa vallutamisel oluline roll
Just T-Systems oli firma, kellele Deutsche Telekomi peakorterist anti ülesanne koos partneritega rajada võrk, mis annaks lennureisijatele 4G interneti. Emafirma tahtis T-Systemsi tuge riikides, mida tütarfirma katab: Soome, Rootsi, Norra ja Taani. Seejärel tekkis aga huvi Baltikumi vastu ning otsustati, et füüsiline infrastruktuur kerkib ka Balti riikidesse. Lisaks pakutakse avalikku pilveteenust.
Praegu tehakse turuanalüüsi, et kaardistada võimalikud kliendid ja konkurendid. Rahaliste eesmärkide kohta tõdes Hellemons, et investeering tuleb suur ning kasumisse jõutakse kolmandal tegevusaastal. „Me ehitame füüsilise võrgustiku. Võite ette kujutada, et juba see on küllaltki mahukas investeering,“ ütles ta, kuid ei saanud siiski täpsustada summasid.
Käibe kohta sõnas Hellemons, et sihti on keeruline seada, kuna näiteks avaliku pilveteenuse puhul maksab kasutaja siis, kui teenust kasutab. Eeldatav käive aastas peaks tema hinnangul olema miljonites eurodes.
Hellemons rõhutas, et Deutsche Telekom tahab mängida Euroopa liigas, mille osa on ka Baltikum. Tema isiklikult tahab suurt kasvu ja oma kliente võimalikult hästi teenindada. Kuna paljud Põhjamaade ettevõtted on jõudnud ka Balti riikidesse, ei saa nemad siit eemale jääda. „See on kindel piirkond, kuhu on mõttekas investeerida. Usume, et turule sisenemine on ärilises vaates mõistlik.“
Finnair on katsetustest kaugemale jõudnud
Lennuinternetti on katsetanud mitu lennufirmat, nende seas ka Soome Finnair, kes kasutab konkureerivat teenust. Finnairi kommunikatsioonijuht Päivyt Tallqvist rääkis, et nende investeeringud lennuwifisse algasid 2015. aasta kevadel, kui sellesse panustati 30 miljoni euroga. Praeguseks on nende kõik 11 Airbus A350 tüüpi lennukid varustatud wifiga ja vajalik tehnika sai möödunud kevadeks paigaldatud ka A330 tüüpi lennukitele.
Nemad kasutavad pikkadel lendudel Panasonic Aviation Corporationi Ku-band tehnoloogiat, Euroopa lendudel Viasati KA-band teenust. Tallqvisti sõnul pakub Viasati süsteem neile lennuinterneti turul pakutavast kõige kiiremat internetiühendust.
Tallqvist rääkis, et reisijad võtsid wifi hästi vastu ja tagasilööke pole olnud, sest süsteem on küllaltki töökindel. “Wifit kasutatakse kõige rohkem päevastel lendudel, õhtustel ja öistel lendudel eelistavad inimesed puhata,” rääkis ta.
Finnairi lendudel saab osta tunniajase internetipääsme 7,95 euro eest, kolme tunni eest tuleb välja käia 11,95 eurot ja terve lennu saab internetti kasutada 19,95 euro eest. Äriklassis reisijad ja kuldkliendid saavad internetis olla tund aega tasuta.
Finnair tahab sel aastal jõuda wifiga kõikidele Euroopa lendudele ja pakkuda seeläbi uusi võimalusi meelelahutuse ja kaubanduse vallas. „Eelmise aasta alguses alustasime esimestena Hiinas populaarse Alipay mobiilimakse võimalusega ja nägime, et lendudel tehti rohkem sisseoste. Wifi oli sealjuures oluline võti,“ rääkis Tallqvist võimalustest, mida lennuinternet on neile pakkunud.
European Aviation Network internetiprojekt
Deutsche Telekom katsetab seda juba 2011. aastast suuremate lennuliinidega.
Üle ookeani tehtavatel lendudel pakuti juba pikemat aega (osaliselt) tasuta internetti.
Lufthansaga alustati möödunud aastal „testtariifide“ kasutamisega – nimelt pakutakse internetti kolmes hinnaklassis paketiga. Sellest odavaim maksab Saksa meedia andmetel 3 eurot ja annab internetile piiratud ligipääsu.
Nordica lühikeste lendude jaoks mõttetult kallis
Nordica kommunikatsioonijuht Toomas Uibo tõdes, et nemad on Eesti lennufirmana huvitatud kõikidest uudsetest tehnoloogiatest ja meie kuvand IT-riigina lausa nõuab seda. Samas peavad nad tegema ennekõike äriliselt kaalutletud majandusotsuseid ja siin lähevad soovid, võimalused ja vajadused tihti lahku. „Peab silmas pidama, et EANi pakutav lahendus on ainult üks mitmest turul olevast ja meile teadaolevalt on varsti oodata konkurentidelt veelgi efektiivsemaid ja soodsamaid pakkumisi.“
Uibo nentis, et Nordica pakub ennekõike regionaallende, kus liinide keskmine lennuaeg on umbes üks tund ja 20 minutit. Mõnel juhul on see 40 minutit ja üksikul juhul kolm tundi. Kui arvestada vajaminevate investeeringute tõenäolist suurust, ei tundu interneti pakkumine Nordica jaoks mõttekas, sest lennuaeg määrab suuresti pardategevused.
„Teadmata täpselt kõne all oleva lahenduse maksumust, julgen arvata, et kulutus ühe lennuki kohta on minimaalselt üle 100 000 euro, millele lisanduvad igakuised hoolduskulud. Opereerime praegu juba 18 lennukiga ja peaksime kulutama vähemalt 1,8 miljonit eurot andmeside loomiseks. See raha tuleks ettevõttel kindlasti tagasi teenida,“ rääkis Uibo. Ta lisas, et sellises suurusjärgus investeering ei ole Nordica jaoks praegu mõistlik ja klient on valmis tund aega ka ilma internetiühenduseta lendama. „Kui opereeriksime 5–7tunniseid lende, peaksime seda võimalust tõsiselt kaaluma.“
AirBaltic kaalub pardainternetti
AirBaltic kaalub praegu võimalust pakkuda pardal internetiteenuseid. Lennunduses kasutatavad tehnoloogiad arenevad kiiresti ja airBaltic tahab pakkuda moodsat lahendust, mis võimaldaks töökindlat ja kiiret internetiühendust.
Praegu saab õhus võrku läbi satelliidi või maal olevate mastide. Euroopas on maalt tulev internetiühendus veel arendusjärgus, satelliidid katavad aga tervet maailma.
Et tagada maapinnal põhineva võrgu kättesaadavusust, teevad kohalikud Euroopa mobiilioperaatorid koostööd Deutsche Telekomi ja Inmarsatiga, kes spetsiifilisi 4G võrgusüsteeme arendavad.
Jouni Juhani Oksanen,
airBalticu vanem asepresident e-kommertsi, müügi ja marketingi alal
Eesti telekomiturgu lennunett ei mõjuta
Tele2 kommunikatsioonijuht Kerli Link ütles, et nad ei tea T-Systems Nordic filiaali täpseid plaane, kuid Eesti telekomiturgu nende siia tulek ei mõjuta.
„Oleme positiivselt meelestatud, tekib kindlasti juurde töökohti ja toovad Eestisse lisaks antud valdkonna oskusteavet,“ sõnas Link. Samas tõdes ta, et valdkond on väga spetsiifiline.
„Sideturgu see ei mõjuta, kuna teadaoleva info kohaselt pakuvad nad ainult lennusidet, mida siinsed telekomiettevõtted ei paku.“ Küll aga mõjutavad plaanid siinset tööjõuturgu.
Elisa Eesti juht Sami Seppänen kinnitas samuti, et European Aviation Networki eesmärk ei ole konkureerida maapealsete mobiilsidevõrkudega.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Lennundus
Hetkel kuum