Maksuamet kaotatud 30 miljonile ei keskendu

Valdur Laid rääkis, et majanduskasvu toel kogutakse rohkem makse kokku, mis teeb rõõmu. „Maksulaekumine ületas ka tegelikult riigieelarve ootusi rohkem kui 30 miljoni euro võrra, nii et üldjoontes võib öelda, et oli maksutulude vaates oli hea aasta,“ ütles Laid. Ta märkis, et majanduskasv on hästi vedanud käibemaksu ja tööjõumaksude laekumist.

Siiski kaotas riik möödunud aastal piirikaubanduse tõttu ligikaudu 30 miljonit eurot alkoholiaktsiisi. Laid ei arvanud, et tema on õige inimene ütlema, kas selle vastu tuleks ruttu midagi ette võtta. Ta viitas aga, et nad on alkoholiaktsiiside teemal oma arvamused esitanud. „Me osaleme loomulikult seadusloome protsessis ühel ja teisel moel ja kindlasti olime me toetamas seda muutust, et aktsiisimäärade tõusu vähendati.“

Laid märkis, et aktsiiside osa on maksulaekumises väike ja alkoholiaktsiis on seal sees lihtsalt üks teema. Samas peab maksuamet kahtlemata andma enda parima selleks, et olemasolevate seaduste raames kõik maksud kokku kogutaks. „Lätist toodava kütuse, alkoholi ja sigarettide puhul on meie tähelepanu seal, et nende ümber ei toimitaks ebaseaduslikult. Et kogused oleksid lubatud piirmäärade sees ja ei toimuks ebaseaduslikku edasimüüki,“ sõnas ta.

Laid ütles, et amet analüüsib praegu olukorda, aga esimene pilt ei näita, et Lätist toodud alkoholiga siin kauplemine oleks massiline. „Pigem me näeme, et organiseeritud edasimüüki baarides ja toitlustuskohtades meie kontrollide põhjal eksisteerib suhteliselt vähestes kohtades,“ ütles ta. Seni on tekkinud selline kahtlus 4–5 juhtumil.

Tulumaksureformi mõju osas sõnas Laid, et seda on veel vara öelda. „Meie ise ei näe, et tulumaksureform kuidagi ühel või teisel moel peaks inimeste maksukuulekust oluliselt mõjutama. Positiivne on see, et suuremale hulgale inimestele jääb rohkem raha kätte, mis tähendab, et see võiks siirduda tarbimisse, ehk käibemaksu laekumist see peaks kindlasti toetama.“

Laid avaldas lootust, et see ei pane inimesi leiutama viise, kuidas maksta vähem tulumaksu, ega ei pane neid minema üle varimajanduse poolele. „Me loodame, et mitte. Ja teistpidi, kuna me ise oleme enda prioriteediks seadnud ümbrikupalga vähendamise nelja aastaga vähemalt kaks korda, siis meie meetmed on just eelkõige tööjõumaksude tasumise parandamisele suunatud. Nii et me selle poole pealt püüame ise ka olla tähelepanelikud.“

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmann ütles, et ameti kõige suurem eesmärk ongi praegu võitlus ümbrikupalkadega. „See pilt on paranenud, maksuauk on vähenenud, aga see pole piisav. 190 miljonit eurot on seal all tegelikult varjus,“ rääkis ta ja lisas, et probleem puudutab paljusid: 8–10 protsenti palgasaajatest saab ümbrikupalka kas siis osaliselt või täielikult.

Reitmanni sõnul on nende selge eesmärk ümbrikupalkade maksmist poole võrra vähendada. "Võib-olla on vaja kuskile seadusemuudatustesse minna, aga me tahame seda väga radikaalselt muuta, et näha samasugust efekti, mida me nägime käibemaksu 1000euroste arvete deklareerimise kehtestamisega, kus turul toimus oluline muutus. Tänaste toimingutega see pilt lihtsalt ei parane, see mõju on liiga aeglane.“ 

Ehitussektoris on ümbrikupalkadega võitlemiseks plaanis kõige konkreetsemad sammud. Sellest aastast jätta riigihangetel kõrvale pakkuja, kelle makstav palk jääb alla 70 protsendi sektori keskmisest. Amet hakkab väljastama ehitusettevõtetele keskmise töötasu tõendit, kus on näha, kui suure osakaalu moodustab tema viimase kuue kuu töötasu ehitusvaldkonna keskmisest. Maksuamet kutsub üles ka eratellijaid seda tõendit hanketinigmustes nõudma.

Lisaks keskmise palga nõudele on ehitusettevõtjate liit teinud täiendavaid ettepanekuid ümbrikupalgaga võitlemisel. Näiteks võiks nende hinnangul rakendada solidaarvastutuse põhimõtet ehk kui ostja on teinud tehingu probleemse müüjaga, võib ta muutuda selles tehingus solidaarselt vastutavaks, kui müüja jätab maksud maksmata. Samuti on koostöös ehitusettevõtjatega arutelu all alltöövõtu ahelate piiramine ning ehitusobjektidel kohustuslik töötajate elektrooniline registreerimine ja tööajaarvestuse pidamine.

Lisaks kaalub maksuamet võimalust hakata tulevikus karistama ümbrikupalga maksjate kõrval ka töötajaid, kes selle vastu võtavad.