Rosimannuste kirjavahetuse kohtule väljaandmine lahtine

Hiljuti jättis maakohus Autorollo pankrotimenetluses suures osas rahuldamata riigikogu kantselei vastuväite juba 2016. a juulis tehtud kohtumäärusele, millega kohustati riigikogu kantseleid kohtule väljastama Keit Pentus-Rosimannuse e-kirjavahetuse perioodist 2008. a algusest kuni 2011. a märtsini. Keit Pentus-Rosimannuse vastuväite jättis kohus täielikult rahuldamata.

See tähendab, et kirjavahetuse väljanõudmise kohtumäärus jõustus ning ideaalis peaks riigikogu kantselei selle nüüd ka täitma.

„Kohtumenetlusega seoses ei saa riigikogu kantselei küsimustele vastata. Kohtudokumentidega, sh riigikogu kantselei vastusega tutvumiseks tuleb pöörduda kohtu poole,“ edastati riigikogu pressiteenistuse kaudu napilt.

Muuhulgas ei vastanud riigikogu kantselei küsimustele, kas kohtumääruse alusel väljanõutav kirjavahetus (ka kustutatud) on riigikogu kantselei poolt säilitatud ja kui mitte, siis miks.

Kuigi riigikogu pressiteenistus soovitas kantselei vastusega tutvumiseks pöörduda kohtu poole, siis hiljem öeldi, et vastust ei ole veel kohtule saadetud.

Teatavasti ei küsinud Harju maakohus kõiki e-kirju, vaid need tuli välja selekteerida märksõnadega Väino Pentus, Rain Rosimannus, Siim Roode, Tiit Pohl, Maris Metsis, Toomas Tauts, Urmas Türk ning [email protected] või @ee.maqs.com.

Kirjavahetuse väljanõudmise taotluse esitas kohtule Autorollo pankrotihaldur, et nende kaudu püüda tõendada ettevõtte sularaha kassa kasutamist, Autorollo arveldusarvelt riigikogus ülekannete tegemist, Keit Pentus-Rosimannuse Viimsis maja ehitamist jms. Pankrotihalduri põhjendusel olid muud viisid tõendite kogumiseks Pentus-Rosimannuse poolt blokeeritud.

Riigikogu kantselei juba varem esitatud vastuväite järgi on kogu riigikogu liikme tööalane kirjavahetus kaitstud immuniteediga. Ka leiti, et kantseleil pole õigust tutvuda riigikogu liikme kirjade sisuga või selgitada välja, kellega on kirjavahetust peetud.

Vastuväite esitas ka Pentus-Rosimannus, leides, et kohtumäärus rikub olulisel määral ja ulatuslikult tema põhiõigusi ning tsiviilkohtumenetluses (sealhulgas pankrotiasjas) ei ole sätestatud mitte mingisugust alust ega võimalust nõuda sõnumisaladust rikkudes tõendeid välja.

„Keit Pentus-Rosimannuse e-kirjavahetuse väljanõudmise tegelikuks ajendiks on selgelt konkreetsete isikute (kelle huve pankrotihaldurid esindavad) soov kasutada Keit Pentus-Rosimannuse e-kirjavahetust põhjendamatute ja võimalik, et ka poliitiliselt motiveeritud süüdistuste esitamiseks,“ leidsid Reformierakonna juhtivpoliitikut esindavad vandeadvokaadid Toomas Vaher ja Marika Kütt.

Poliitilist motiivi kinnitab nende hinnangul asjaolu, et pankrotihaldureid esindavad advokaadid Oliver Nääs ja Üllar Talviste on avalikkuses tuntud kui Pentus-Rosimannuse pikaajalise poliitilise konkurendi Edgar Savisaare isiklikud advokaadid.

Lisaks nimetas Pentus-Rosimannus täiesti valeks pankrotihaldurite taotluses märgitud väidet, nagu oleks kohus tuvastanud, et Autorollo sularahakassat kasutati muuhulgas seoses tema majaga Viimsis ning ta osales Autorollo varatuks muutmisel.

Maakohus ei pidanud riigikogu kantselei ja Pentus-Rosimannuse vastuväiteid põhjendatuks, viidates, et välja ei nõutud mitte tööalaseid sõnumeid ega kirjavahetust, vaid e-kirjavahetust seoses osaühingu Autorollo sularaha kassa kasutamisega, ülekannete tegemisega osaühingu Autorollo arveldusarvelt, Keit Pentus-Rosimannuse maja ehitamisega Viimsis. Kohtu hinnangul ei saa sellist kirjavahetust pidada riigikogu liikme tööalaseks kirjavahetuseks.

Ühtlasi pidas kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et eeldusel, et Keit Pentus-Rosimannus pole toime pannud osaühinguga Autorollo seonduvaid tegusid, on tal endal alati võimalik ise esitada tõendid selle kohta, et ta pole teinud tehinguid ega toiminguid, milliste toimepanemist talle ette heidetakse.

Ka tõi kohus välja, et varasemalt on riigikogu kantselei väljastanud kaitsepolitsei järelepäringu peale riigikogu tollase liikme Lauri Laasi elektronpostkasti kogu sisu väljaküsitud ajavahemikul.

Lisaks hindas kohus vastulauses väljatoodud viidet põhiseaduse §76-le. Kohtu hinnangul on selle paragrahvi mõtteks, et kriminaalmenetlusega ei sekkutaks meelevaldselt riigikogu liikme mandaadist tulenevate õiguste teostamisse. Seaduse mõtteks ei ole aga, et immuniteet laieneks riigikogu liikme kogu tegevusele ja käitumisele selliselt, et tõstaks ta seadustest ja üldistest moraalinormidest kõrgemale, võimaldades tal piiramatu tegevusvabaduse, ilma kohustuseta oma tegude eest vastutada, leidis kohus.

Poliitiliste motiivide kohta kirjutas kohus määruses, et olukorral, kus pankrotihaldur täidab oma seadusest tulenevaid ülesandeid vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse, ei ole mingit poliitilist lähenemist ja asjaolu, et osaühingu Autorollo (pankrotis) juhatuse liikme lähikondlaseks ja kahtlustuste kohaselt materiaalsete hüvede saajaks olev isik on tegutsev poliitik, ei tee pankrotimenetlusest poliitilist protsessi. Samas märkis kohus veel, et poliitik, kes oma eraelulise tegevuse on korraldanud selliselt, et see pälvib avaliku huvi, peab arvestama avalikkuse tähelepanuga.