Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riik vilistab välisfirmade maksurikkumistele

Möödas on vaid kuu teekasutusmaksu kehtestamisest, aga piiripunktides toimuv ülekohus on logistikutel harja juba punaseks ajanud: kohalikke kaubavedajaid kontrollitakse agaralt, kuid välismaa numbrimärgiga masinad sõidavad lihtsalt seadusest üle.

Olukord järgmine. Piiripunktis käib politseiaktsioon. Kontrollitakse teekasutustasu maksmist, kuid rivis seisavad ainult Eesti autod. Küsimuse peale, miks kontrollitakse vaid Eesti sõidukeid, saab vastuseks: ülemused keelasid välisvedajate kontrollimise - neid pole mõtet kinni pidada.

Just nii kirjeldab anonüümseks soovida jäänud Äripäeva allikas jaanuari keskpaigas aset leidnud kurioosumit. "Mõeldamatu, et kuskil mujal Euroopas selline olukord tekkida saaks. Mis tahes välisriigis, kus teemaks kehtib, peame seda tasuma, nagu kõik teisedki. Siin toimuv on võrdse konkurentsi suhtes karjuv ebaõiglus,“ kurjustas logistik.

Foto: Andras Kralla

Kokku 4,3 miljonit eurot, nendest 3,8 miljonit eestlastelt ja 0,5 miljonit välisvedajatelt
Ostetud 57 000 piletit, nendest 31 000 eestlastelt, 26 000 välismaalastelt
Valitsuse plaan on aastaga koguda 17 miljonit eurot
Veebi kaudu on tasutud 4,2 miljoni euro suuruses maksu
Allikas: maksu- ja tolliamet

Kommunikatsioonivigu täis suhtlus

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) major Kalmer Tikerpe põhjendas olukorda ebasoodsate maksetingimustega. Nimelt saavad välisriigist sisenejad sularahas maksu tasuda vaid mõnes piiripunktis ning sageli pole nad kuulnudki võimalusest maks varakult internetis ära tasuda.

Ka maanteeameti piiriäärsed partnerid ehk Läti kütusetanklad ei ole suurt kasutust leidnud. „Järgmisest kuust peaks lülituma partnerite nimistusse Olerex. Siis hakkavad asjad ehk liikuma,“ andis Tikerpe lootuskiire.

Jaanuari algupoolel oli PPA vastutus eeskätt informeeriv. Sõidukijuhte teavitati uuest maksust ja selgitati tasumisvõimalusi. Trahve kohe kraesse ei väänatud. „Kaks nädalat tegime suunavat tööd. Praeguseks oleme esimesed trahvid välja kirjutanud. Kommunikatsioon oleks võinud parem olla, aga seda juurutab maanteeamet,“ kommenteeris Tikerpe.

Kummastava vastuoluna kinnitab aga maanteeamet, et tolliametnikud pole terve jaanuari jooksul ühtegi vedajat trahvinud. „Trahvimisega alustatakse alles lähipäevil,“ ütles peadirektori asetäitja hoolde alal Tarmo Mõttus.

Kui uskuda Mõttuse sõnu, siis - vastupidiselt Tikerpe kriitikale - suhtlevad maanteeamet, maksu- ja tolliamet ning politsei- ja piirivalveamet omavahel pidevalt ja hoiab üksteist teekasutustasu arengute ja järelevalvega kursis.

Internetis (krediit-/deebetkaardiga) portaalis https://teetasu.ee/payment
Maanteeameti teenindusbüroodes (lahtiolekuaegadel) kliendiarvutites
Kaardimakse (krediit-/deebetkaardiga) kõikides maksu- ja tolliameti teenindusbüroodes ja piiripunktides lahtiolekuaegadel
Tasuda saab ka teenust pakkuvate partnerite juures, info https://teetasu.ee/
Partnerite nimekiri täieneb iga nädal
Sularahas lennujaamas, lennujaama reisijate, Luhamaa, Koidula ja Narva piiripunkti kassas ning osade partnerite juures
SMS-iga portaalis SMSvinjetes.lv
Allikas: maanteeamet

Trahv tuleks tasuda kohe

Kriitiliselt tuleks üle vaadata ka trahvi tasumise periood. Kui meil antakse 15päevane armuaeg, siis mujal Euroopas sellist venitamist pole. Sisse nõutav summa tuleb ametnikule peo peale panna kohe. Kui taskud tühjad, juhatatakse auto tasuta parklasse ning juht peab teavitama oma ülemust. Raha laekudes võib ka sõit jätkuda.

Logistikute soovitusel oleks lahendus anda järelevalveorganite kasutusse makseterminalid. Teiseks aitaks segadust likvideerida kontrollimeeskondade loomine. Näiteks Saksamaal tegutsevad eraldi kommertssõidukite kontrollüksused. Soomegi ei hellita seaduste järgmisel.

„Eestile piisaks meie väiksuse tõttu 4-5liikmelistest rühmadest. Meeskondade palgakulud teeniks riik tõhusa kontrolliga kümnekordselt tasa,“ leidis logistik.

Kindlasti ei tohiks vedajate pahameelt pidada sooviks muuta Eesti politseiriigiks, et karmide seadustega musklirammu näidata. Küsimus on võrdses konkurentsis ja kõikidele ühetaoliselt kehtivas trahvipoliitikas. Praegu see nii ei paista.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.