Äripäev • 6 veebruar 2018
Jaga lugu:

Läti tahab kaitsekulutused viia üle 2% SKPst

Läti president Raimond Vejonis ja Eesti president Kersti Kaljulaid.
Läti president Raimond Vejonis ja Eesti president Kersti Kaljulaid.  Foto: Reuters/Scanpix

Ehkki Läti saavutas sel aastal eesmärgi ja tõstis kaitse-eelarve 2% peale SKPst, ei saa jääda saavutatule pidama, ütles eile Läti riigitelevisiooni saates „Rita panorama“ president Raimonds Vejonis.

„Ei pea ütlema stopp, vaid on vaja jätkata riigikaitsesse panustamist,“ rääkis Läti riigipea. Ta märkis, et varasematel aastatel tekitati kaitsesektori madala rahastamise tõttu suur kahju, mis takistas kogu valdkonna arengut. Vejonise sõnul hakkavad mõned relvaliigid vananema ja seepärast on Läti armeel vaja täielikku uuenduskuuri, mis omakorda nõuab raha.

Hiljuti tegi Läti riigikontroll kaitseministeeriumis auditi, mille tulemused olid karmid.

Näiteks leidis riigikontroll, et kaitsesektoris ei teata, mis on pikaajaline planeerimine, samuti ei tööta piisavalt efektiivselt hankesüsteem ning armeel puudub nägemus oma strateegilistest vajadustest. Veel tegi riiklik järelevalvaja kriitikat, et hankeid planeeritakse aastaks – vaid selleks finantsperioodiks mõeldud eelarvest, ning et sõjaväelastel puudub sageli kompetents, kuidas armeed tõhusamalt varustada ning kuidas teha hangete puhul koostööd teiste teenistustega, nentis riigikontroll.

Seda kriitikat kommenteerides ütles Vejonis, et kaitseministeerium peaks arvesse võtma kõiki soovitusi. „Pole vaja kaitsevaldkonda liialt kritiseerida, selles vallas on strateegiline arenguplaan paigas 12 aasta peale. Vähe on neid, kellel on olemas nii pikk arenguplaan,“ pehmendas Vejonis kaitsesektorile osaks saanud lööke. „Kui on vead, siis need tuleb parandada. Mis puudutab hankeid, siis sellega on probleeme absoluutselt igas ministeeriumis,“ ütles Vejonis.

NATO on planeerinud oma sõjaliste võimete põhimõttes, et liikmesriikide kaitsekulutused moodustavad vähemalt 2% sisemajanduse kogutoodangust. Läti kaitse-eelarve oli 2016. aastal 1,4%, 2017. aastal 1,7% ning tänavu tõusis nõutud 2%-le SKPst.

Eesti täidab 2% nõuet alates 2012. aastast, 2018. aasta riigieelarve eelnõus moodustab kaitsevaldkond 2,11% ehk 528 miljonit eurot.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt