Swed: ekspordi kasv ei suutnud Eesti turuosa kasvatada

Ekspordikasv oli nii kaupade kui ka riikide järgi üsna kitsapõhjaline. Kõige suurema kasvuga õlide ja puittoodete ekspordikäive moodustas Eesti päritolu kaupade koguekspordist kaks kolmandikku. Ekspordikasv oli kitsapõhjaline ka riikide järgi – kõige suurema kasvuga Saksamaa, Soome ja Hollandi suunaline väljavedu moodustas samuti ligikaudu kaks kolmandikku koguekspordist.

Esialgsetel andmetel paigutus Eesti koguekspordi kasv möödunud aastal EL teiste riikidega võrreldes tagumisse kolmandikku. Kiireima kasvuga oli kaupade eksport Leedus ja Soomes. Eesti päritoluga kaupu veetakse kõige enam Soome, Rootsi, Saksamaale ja Lätti – need riigid moodustavad ligikaudu poole kogu kaupade ekspordist (vastavalt 18, 17, 8 ja 7%). Soomes, Rootsis ja Lätis Eesti kaupade turuosa möödunud aastal vähenes, Saksamaal aga veidi kasvas. Rootsis aitas Eesti turuosa vähendamisele kaasa mobiilsideseadmete, Lätis aga elektri ekspordi langus. Samuti on veidi vähenenud Eesti kaupade turuosa kogu EL turul.

Eesti eksportivate ettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime EL turul viimase aasta jooksul halvenenud, kuid EL-is väljas on see paranenud. Eesti ettevõtete tööjõukulude kasv on küll stabiliseerunud, kuid see on jätkuvalt nende käibe suhtes väga kõrge. Tootlikkuse kasv on küll paranenud ja selle vahe palgakasvuga on sulgunud, kuid see on ainult aeglustanud ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime langust meie kaubanduspartnerite suhtes.

Ettevõtete hinnangul on nõudlus nende jaoks üha väiksem tootmist piirav tegur ning ekspordivõimalusi nähakse üha parematena. Samuti on jätkanud tõusu eksporditellimused. Euroala (kuhu läheb ligikaudu pool meie kaupade ekspordist) ostujuhtide hindeks (PMI) tõusis jaanuaris viimase 12 aasta kõrgeimale tasemele, mis näitab muuhulgas ka seda, et välisnõudlus on jätkuvalt tugev. Eesti kaubanduspartnerite impordinõudluse kasv peaks sel aastal küll veidi aeglustuma, kuid see pakub meie ettevõttele jätkuvalt häid ekspordivõimalusi.