Tööturg on erakordselt aktiivne

Seega muutub uute töötajate leidmine ja enda juures hoidmine tööandjate jaoks järjest keerulisemaks ja kallimaks, märgib CVKeskus.ee pressiteate vahendusel.

Tööturul on aktiivsemad kehvemini toime tulevad madalama palgaga töötajad. Aktiivselt tööd otsivad vastajad teenisid keskmiselt 873 eurot kätte, tööpakkumistele avatud vastajad 1023 eurot ja üldse mitte tööd otsivad töötajad 1060 eurot kätte.

Samas ei pruugi ka suurem palk tagada töötaja lojaalsust. Kuigi aktiivseid tööotsijaid oli üle mediaantasu (900 eurot kätte) teenivate töötajate seas vähem (alla 10%), oli suurem osa (71%) neist avatud pakkumistele, selgus töötasu- ja palgauuringust, mille käigus küsitleti üle 14 000 osaleja.

„Iga neljas töötaja plaanib töökohavahetust – Eesti tööturg on muutunud erakordselt aktiivseks, mida kinnitab ka kiirelt kasvav kandideerimiste arv,“ ütles CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Lisaks tööga rahulolematutele, kellest kaks kolmandikku (66%) plaanis lähiajal töökohavahetust, kavatses ka 18% tööga rahul olijaid lähemal kuuel kuul töökohta vahetada,“ lisas Henry Auväärt.

Viis aastat või kauem plaanib oma praeguse tööandja juures töötada alla kolmandiku (30%) vastajatest.  Üle veerandi (28%) kavatseb aga lahkuda juba aasta jooksul. 16–24aastastest ei kavatsenud praeguse tööandja juures kauem kui aasta töötada pea pooled (44%).

Lisaks heale põhipalgale mängivad töötajate rahulolu ja töökohavahetuse juures olulist rolli ka lisatasud ja soodustused – kas on lisaraha teenimise võimalusi ning milline on soodustustepakett. Uuringu tulemused näitavad, et põhipalga kõrval on rahulolematus suur just lisatasude teenimisvõimaluse ja soodustustega. Mitmed soodustused ja hüved on saanud iseenesestmõistetavaks töötingimuste osaks, millega värbamisel enam ei eristu, kuid mille puudumisel inimesed kandideerimisest loobuvad. 

Soodustustega ei olnud rahul 41% uuringus osalenud töötajatest, kommenteeris Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Soodustustega rahulolematust mõjutab pakutavate soodustuste hulk ja nende vastavus töötaja eelistustele. Pooled vastajad (50%) leidsid, et soodustused ei vasta nende eelistustele ja 54%, et soodustusi ei pakuta piisavalt. Suuremat rahulolematust põhjustab see, kui tööandja ei paku mitmetes sektorites iseenesestmõistetavaks saanud hüvesid nagu näiteks erialaste täienduskoolituste kulude katmine, tasuta kohvi, tee ja joogivee pakkumine ning paindlik tööaeg. Kuigi ligi pooled (48%) töötajatest pidasid soodustusi oluliseks tasupaketi osaks, eelistaksid üle pooled (58%) soodustuste asemel suuremat põhipalka,“ lisas Seeder.

Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Mullu oktoobris korraldatud tööandjate tööturuküsitluses osales 852 tööandjat, novembris töötajate tööturu- ja palgauuringus 14 215 töötajat ning tööotsijat.