Mida teha, et Eesti jääks püsima?

Artikkel

- Uudised
- Igor Rõtov
- 15. veebruar 2018 kell 5:24
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mida teha, et Eesti jääks püsima?
Kui Eesti riiki praegusel moel edasi majandada, siis kuskil aastaks 2030 tekib olukord, kus riigikassas pole raha palkade väljamaksmiseks ning meie saja-aastase riigi senine edu kukub kolinal kokku.
Sellisele arvamusele on jõudnud teenusmajanduse koja taha koondunud rühm nimekaid ettevõtjaid. Sarnast väga pessimistlikku tulevikunägemust paistab jagavat enamik Eesti ettevõtjate koorekihist, aga samuti mõned nimekad poliitikud, ametnikud ning rida teisi arvamusliidreid. Kuluaarides kogub see jutuaine tuure juba pikemat aega, kuid tõsisest avalikust mõttevahetusest on asi kaugel.
Meediaprojekt koosneb kahekümnest üle nädala eetris olevast raadiosaatest, milles Äripäev vaeb ja diskuteerib koos arvamusliidritega, milliseid uuendusi vajab Eesti, et jääda püsima.
Esimene raadiosaade oli eetris 8. veebruaril koos Jaan Pillesaare ja Siim Kallasega. Ühes järgmistest saadetest on lubanud kaasa lüüa Jüri Raidla ja Kaja Kallas.
Projekti toetavad Ellex Raidla, Ülemiste City ja Teenusmajanduse Koda.
Riik sulgeb end nõiaringi
Peamine, millele dramaatiline tulevikunägemus rajaneb, on veendumus, et praegu koondab Eesti riik enda kätte üha rohkem ülesandeid, mille täitmiseks tuleb koguda üha enam makse ning monopolile omasel ebaefektiivsel moel kodanikele laiali jagada. Meie rahvastik aga väheneb ja vananeb ning arvestatav osa ärksamatest kodanikest on läinud ja läheb maailma nendesse paikadesse, kus maksud madalamad ja riik õhem. Toimetulekuks kehtestab riik üha uusi makse ning suleb ennast nõiaringi.
Teenusmajanduse koja eestkõneleja Jaan Pillesaare sõnul on probleem omane kogu Euroopale. Pillesaar on osundanud ka faktile, et 90% Eesti riigi kogutud makstuludest tuleb ca 5000 ettevõtjalt ehk ainult 4% elanikelt, kes globaalses konkurentsis püsimiseks võivad viia nii oma tootmise kui ka kapitali Eestist välja.
Mullu oktoobris ilmus Eesti Ekspressis Pillesaare artikkel “Mis on pildil valesti?”, kus püüti markeerida teemat ja otsida lahendusi. Autor küsib: Millal me hakkame rääkima riigimullist ehk jätkusuutmatust avaliku halduse mudelist?
Viimaste aastate riigireformi nime all toimunud tegevusi iseloomustab Pillesaar karmilt: “Kõik see, mis seni toimunud on või tulemas, meenutab rohkem haiglas käivat ägedat vaidlust, millise meigiga kadunuke parem välja näeks, selmet keskenduda elupäästmisele.” Artikli lõpus lubab Pillesaar koos mõttekaaslastega välja käia ühe võimalikult kompleksse raviplaani – infoühiskonnapõhise juhtimismudeli.
26. septembril 1987 tegi Siim Kallas koos Edgar Savisaare, Tiit Made ja Mikk Titmaga Tartu ajalehes Edasi ettepaneku muuta Eesti ENSV majanduslikult iseseisvaks toonasest Nõukogude Liidust. “Nelja mehe ettepanek”, tol ajal üliradikaalne, sai üldrahvaliku toetuse. Läks mööda neli aastat ja Eesti oli nii majanduslikult kui ka poliitiliselt iseseisev riik. Tõmmates paralleeli tänasesse päeva, kutsub Kallas meid muutuma majanduslikult uuesti iseseisvaks Euroopa Liidu sees ehk saama edukalt hakkama ka ilma eurotoetusteta.
Kallas: Eestis tuleks kaotada sotsiaalmaks
Sõltumatult teenusmajanduse kojast on uue nn IME (Isemajandav Eesti) vajadusest kirjutanud ja kõnelenud ka Eesti veteranpoliitik Siim Kallas, kes osundab, et Euroopast tulev rahavool petab meid (mullu oli see 961 miljonit eurot). Tema meelest on see teinud meid laisaks ning viinud mõtted kõrvale tõelise ise majandamise vajadusest.
Kallas seab esiplaanile vajaduse soodustada erasektori välisinvesteeringuid. Selleks ei piisa ladusast infrastruktuurist, madalatest maksudest, turu olemasolust – investeeringud peavad olema teretulnud ja seda viimast tema arvates Eestis pole.
Kallas peab probleemiks usaldamatust eraalgatuse vastu: “Mugavus ja mõttelaiskus ei lase meil piisavalt erasektorit usaldada. Me kardame erastada.”
Veelgi äkilisem on Kallas maksupoliitika muutmise puhul, mis tema meelest peaks keskenduma ettevõtluse toetamisele. Ta on välja käinud idee, mida keegi teine teinud pole. “Ma koondaksin oma ettepaneku ühte punkti – sotsiaalmaksu kaotamisele. Rinne murtakse läbi ikka ühest kohast.” Samas möönab Kallas, et selle saavutamiseks tuleb terviklikult ümber vaadata kogu maksusüsteem, mis võib olla poliitilise konsensuse leidmisel väga raske, aga tema meelest siiski võimalik. Ajaloost on ju Kallase kontos ettevõtte tulumaksu kaotamine, mille peaarhitekt ta oli. Ka see reform tundus omal ajal täiesti teostamatu.
2010. aastal loodud peamiselt tehnoloogia ja teabeettevõtetest koosnev ühendus, mis tahab kaasa rääkida Eesti tuleviku kujundamisel.
Teiste hulgas kuuluvad kotta sellised ettevõtted nagu advokaadibüroo Sorainen, Mainori kõrgkool, Colliers International, Deloitte, Eften Capital, Ernst & Young, Mainor Ülemiste, Ellex Raidla, Nortal, Skype Technologies, Helmes – kokku on organisatsioonis sadakond liiget. Koja juhatuse esimees on Jaan Pillesaar.
Raadiosaade viis Kallase ja Pillesaare kokku
Äripäeva meediaprojekti “Isemajandav Eesti” esimeses raadiosaates leidsid Jaan Pillesaar ja Siim Kallas, et suuremad riigivaalad, mis vajaksid liberaliseerivat reformi, oleksid haridus ja tervishoid.
Pillesaar on teinud ka 23. jaanuari Äripäevas ettepaneku erastada ülikoolid. Viimasele argumenteerisid teravalt vastu nii Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo kui ka Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura.
Ka sotsiaalministri ja sotside parteijuhi Jevgeni Ossinovski esmane reaktsioon ideele asendada riiklik tervisehoid erameditsiiniga ning muuta tervisekindlustus vabatahtlikuks oli eitav. Tema arvates ei suuda inimesed iseseisvalt otsustada, kui suured on nende tervisekulutused tulevikus, ning praegusi puudusi meditsiini kättesaadavuses tuleb leevendada olemasolevat ravikorraldust arendades, mitte lõhkudes.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum