Kassapidajast edukaks investoriks

Jäta mõni Big Mac ostmata ja mõne aastaga saad olla Investorite TOPis, näitab Katarina Holmi kogemus.  Foto: Andras Kralla
Dmitri Fefilov • 16. veebruar 2018
Jaga lugu:

Kuusteist aastat tagasi investeerimisega alustanud, toona Selveri kassapidajana töötanud Katarina Holm usub, et on viie aasta pärast Eesti edukaimate investorite seas.

Katarina Holm alustas investeerimisega 2002. aastal, kui oli kolinud Narvast Tallinna, et ülikooli astuda. Investeerimismaailmast ei teadnud ta toona midagi.

„Olin kooli kõrvalt poes kassapidaja. Ma polnud rahul, et mul ei olnud aega, ei olnud raha, ei olnud midagi. Seega see olukord pidi muutuma. Kuidas seda muuta? Ilmselgelt oli vaja rohkem raha teenida,“ rääkis ta. Holm läks raamatukogusse ja luges majandusteemalist kirjandust. „Seal oli kirjas, et pane ükskõik kui väike summa kõrvale ja alusta investeerimist, see mängib sinu kasuks. No eks ma siis võtsin oma eelarve, vaatasin, kui palju ma suudan välja pigistada. See summa oli kümme krooni,“ rääkis ta.

Aktsiad: Tallink, Olympic, PR Foods, Tallinna Vesi. Kaalub osta: Silvano ja Olainfarm

Võlakirjad: Inbank, Nordea Equity-Linked Notes European Companies

Fondid: Baltic Horizon, 3 Luxemburgi fondi (Nordea kaudu), Latin American, Multi Asset, Global

Ühisrahastus: Investly, Bondora

Krüptoraha: Ripple, Cardano

Märtsist hakkab ostma USA ETF ja ilmselt alustab Vanguard S&P 500 ETF (VOO)

Maist plaanib osta USA aktsiaid Monster

Esimene investeering = 15 hamburgerit

Tol ajal sai selle raha eest ühe hamburgeri. „Ühe hamburgeri väärtuse eest oleks saanud küll midagi juba börsilt osta, aga nii sööks teenustasud mitme aasta tulu ära,“ rääkis Holm. Seega pidi kõigepealt suurema summa kokku koguma. „Panin 1,5 aastat raha kõrvale ja tegin oma esimese tehingu. Panin kõrvale 15 hamburgerit ehk 150 krooni,“ meenutab Holm.

Selveris töötanud Holm oleks ju võinud esimese raha eest osta Tallinna Kaubamaja aktsiaid. „Aga kuna ma ei olnud üldse vaimustuses sellest tööst, mida tegin, siis ostsin Tallinki aktsiad,“ meenutab ta. „Olime äsja sõpradega käinud laevaga Rootsis ja see kruiis on nii vinge, et tundus on äge idee omada selle ettevõtte aktsiaid.“ Neid esimesena ostetud aktsiaid enam tema portfellis ei ole, sest vahepeal kasutas Holm pea kõike, mis tal portfellis oli, korteri ostmiseks.

Alustas isegi liiga hilja

„Oleks ma teadnud, ma oleksin juba keskkoolis investeerimisega alustanud!“ ütleb Holm. Tema hinnangul räägitakse Eestis investeerimisest liiga vähe. „Välismaal hakatakse juba koolis rääkima, et sa pead ise muretsema selle eest, et sul oleks pensionifondis midagi, et sul oleks musta päeva fond jne. Meil sellest ei räägita,“ nentis ta.

Tema hinnangul ei pea päris noor inimene investeerimisega alustades kõike viimse detailini läbi mõtlema. „Peab lihtsalt alustama ükskõik millise instrumendiga, väikse summaga. Siis saab kõik oma õppetunnid kätte võimalikult kiiresti ja edasi minna on juba kergem,“ jagas ta kogemust. Nooremana saab ka rohkem riskida. „Minul on üsna kõrge riskitaluvus, kuna olen noor ja soovin ise tegutseda. Ma olen valmis selleks, et minu portfell läheb miinus 20% alla, see mind ei häiri ja ma ei satu paanikasse,“ rääkis ta.

Spekulatiivseid investeeringuid on Holmi portfellis alla 5%. „See on minu portfelli mängu osa. Minu isiklik strateegia on osta ja hoia, jah, alati ei pruugi nii minna. Suunan sinnapoole, et mul oleks tasakaalustatud nii väärtused kui ka dividendid,“ lausus ta.

Kui inimene pole enam noor ja ei saa külma kõhuga läheneda, tuleb vaadata, milline on see riskivaba raha hulk, mida saaks mängu panna. „Kui tal on näiteks pensionisäästud kolmandas sambas, siis mina seda ei puutuks. Kui on mõni muu hulk raha, näiteks ühe Big Maci jagu, siis sellega võiks proovida midagi ette võtta,“ ütles ta.

Kui alustada investeerimisega vanemas eas, peab Holmi hinnangul hoidma konservatiivsemat joont. „Saab üles ehitada portfelli, mille tootlus on tunduvalt kõrgem kui pangahoiusel. See ei ole üldse keeruline, lihtsalt ostad näiteks meie kodupankade võlakirju, mis pakuvad viis korda suuremat tootlust kui panga hoiuseintress,“ rääkis ta.

Suurim viga: passimine

Oma suurimaks veaks peab Holm liigset ootamist, näiteks jäid ostmata LHV aktsiad. „Mul on portfellis teise panga väärtpaberid. Ei taha omada samas sektoris liiga palju. Mul oli veel mõttes Leedu pank, mis oli huvitav projekt, aga Leedu on veel kahtlasem ja langes ka see ost.“

Mõne investeeringuga on Holm ka miinusesse jäänud, aga mitte rohkem, kui on ise ette näinud. „Olen ostnud asju ning vaadanud, et siin võib-olla veab, võib-olla mitte. Olen alati endale piiri ette pannud, kui näiteks hind langeb kümme protsendi võrra, siis ma müün maha. Olen endale müüki ka sellel ajal lubanud ja ei ole kauem hoidnud,“ rääkis ta.

Pokkerimängija + dividendiinvestor = hea eeskuju

Eesti investoritest jälgib Holm pokkerimängija Madis Müüri blogi ja Märten Kressi blogi. „Kohe on näha, et pokkerimängija riskib julgemalt. Märten Kress keskendub dividendidele. Kuna minu eesmärk on tasakaalustada portfelli, et mul oleks nii pidev rahavoog kui ka võimalik vara kasv, siis need kaks blogijat on just need, keda ma vajan,“ rääkis Holm.

See ei tähenda, et Holm kopeerib eeskujude oste. „Ma vaatan, kuidas nad mõtlevad. Siis ma vaatan, kuidas mina mõtlen, siis võrdlen ja selles sünergias sünnivadki otsused,“ selgitas ta. Reeglina võtab otsusele jõudmine koos analüüsiga aega nädala. Et investeerimisotsus langetada, on vaja Excelit. „Mina jumaldan oma numbreid – võtan Exceli ja lihtsal löön numbrid sisse. Kui numbrid mulle sobivad, siis on hea diil,“ ütles ta. Lisaks loeb ta ettevõttete majandusaruandeid, välismaa allikatest Morningstari ja Bloombergi. 

Selleks aastaks on prognoositud suuremat volatiilsust kui eelmisel aastal. Mida Holm sellest arvab? „Investeerima peab, ükskõik, mis turul toimub. Lihtsalt peab üle vaatama, kuidas sa teed ja mida ostad. Selles ei ole mingisugust kahtlust,“ lausus ta. 

Tahaks elada muretut elu

Holm investeerib selleks, et olla sõltumatu, teha asju, mida hing ihaldab. „Kui ma ei taha tööl käia, siis ma ei pea tööl käima. Tahaks elada muretut elu. Kõik minu investeerimistegevused on tuleviku kindlustamiseks,“ rääkis ta. „See on minu eesmärk. Kui ma tahan midagi saavutada, siis pean seda saama.“

Holm ütles, et kavatseb investeerida elu lõpuni. „Warren Buffett on vaata kui vana ja ikka tegutseb, miks siis pean mina peatuma?“ Äripäeva Investorite TOPis loodab Holm olla viie aasta pärast. Eelmisel aastal oli tema investeeringute tootlus 15,4%. „See on okei,“ lausus ta.

Küll kuldkala aitab

Katarina Holm leiab, et vene keelt kõnelevad inimesed teevad tormilisemaid investeeringuid. 

„Kui me vaatame vene muinasjuttu: kuidas üks noormees lebab, tuleb mingi kuldkalake ja toob talle häid mõtteid, kuidas oma elu edasi hakkama, siis tegelikult niimoodi ongi. Oodatakse kiiret rikastamisvõimalust,“ rääkis Holm.

Holm oli üks neist, kes pani aluse vene keelt kõnelevatele inimestele mõeldud investeerimisklubile. Huvi oli tema sõnul suurem, kui oleks oodanud. „Kuigi see on loogiline. Tallinnas ongi umbes viiskümmend protsenti elanikkonnast vene keelt kõnelevad inimesed,“ lausus ta.Holm leiab, et vene keelt kõnelevad inimesed on eestikeelsetest investeerimisklubidest eemale hoidnud hirmu pärast. „See on nagu arsti juures käimine. Üks asi on see, et räägid, et sul on köha-nohu, aga kui me räägime operatsioonist, siis tahetakse, et see info oleks täiesti arusaadavas keeles edastatud. Investeerimismaailmaga on sarnane asi,“ selgitas ta. „Kuigi jagame klubis ka inglis- ja eestikeelseid artikleid, ei ole tulnud tagasisidet, et keegi ei saa aru. Me loome neile turvatunnet,“ ütles Holm.

Vene keelt kõnelevad inimesed käituvad tema sõnul börsil tormilisemalt. „Rohkem on selliseid, kellel on soov teha ruttu ja teenida palju raha. Nad kipuvad rohkem riske võtma,“ iseloomustas ta.

Venemaa turg on tema sõnul volatiilsem ja riskantsem kui Euroopa või USA turg. Ida-Virumaal on liikvel palju Venemaalt tulnud projekte, kuid Holmi hinnangul on suurem osa neist kahtlase väärtusega, sest lubavad kindlat ja kiiret rikastamisvõimalust. "See on arusaadav, sest Venemaa on suur turg, selliseid projekte tekib seal nagu seeni pärast vihma ja Buratino-tüüpi investoreid on piisavalt. Samas kui keegi ikkagi tegutseb Venemaa börsil, siis teeb seda mitte sellepärast, et tegemist on just vene firmade ja väärtpaberitega, vaid püüab suuremat riski võttes kõrgemat tootlust kätte saada," rääkis ta.

Katarina Holm purustas kaks investeerimisega seotud müüti.

Kui tahad investeerida, pead paljust loobuma. „Koostasin eelarve ja panin kõrvale vaid selle raha, millest ilma jäämine ei tekitanud probleeme. Söögi ostmiseks jäi raha ikka alles. Siiski oli vaja enesedistsipliini, eelarve koostamine ja oma kulude luubi alla võtmine on päris keeruline. Hakkad mõtlema, et ühest või teisest loobuda on raske ja kui seda ei saa endale lubada, mis ei elu siis see üldse on. Tegelikult ei pea olulisest loobuma. Inimesed arvavad, et peaks alustama investeerimist suurte summadega. Minu esimene samm maksis sama palju kui üks hamburger ja ka praegu saab ühe hamburgeri väärtusega alustada.“

Sul peab olema eriharidus. „Mina õppisin investeerimisega alustades idamaist filoloogiat. Püüdsin ise majandusterminitest ja -aruannetest jagu saada. See ei ole midagi, mis käiks üle jõu, nõuab lihtsalt natukene rohkem aega kui profil.“

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt