Kristjan Pruul • 27. veebruar 2018
Jaga lugu:

Ootusärevus: kui suur oli tegelikult majanduskasv?

Tõnu Mertsina
Tõnu Mertsina  Foto: Postimees/Scanpix

Homme hommikul avaldab statistikaamet eelmise aasta Eesti majanduskasvu statistika - analüütikute hinnangul võib see tõusta 4,4 protsendi tasemele.

"Veebruari alguses tõstsime prognoosi 4,4 protsendile, aga värske ehitusstatistika valguses võiks isegi suurema numbri kokku saada," kommenteeris SEB Eesti analüütik Mihkel Nestor, kuid möönis samas, et statistikaamet suudab alati üllatada.

Luminori peaanalüütik Tõnu Palm märkis, et kiire kasvuspurdi tegid eelmisel aastal nii euroala kui Eesti. Selle taustal prognoosis ta, et Eesti aastane kasv võiks tulla 4,4 ning viimase kvartali aastakasv 3,3 protsenti.

Luminori peaökonomist Tõnu Palm
Luminori peaökonomist Tõnu Palm  Foto: Raul Mee

"Välismajanduskeskkonnast tuleb viimasel ajal valdavalt positiivseid uudiseid, kui jätta kõrvale finantsturgude kasvanud volatiilsus ja geopoliitilised pinged. Eesti ja euroala hea kasvuväljavaade peab jätkuvalt paika, majanduskindlustunne on euroalas 17 aasta kõrgeimal tasemel ning mõningane edasine taandumine on ootuspärane," lisas ta.

Põhiraskust endiselt ehitusel

Majanduskasvus olulise kaaluga on endiselt ettevõtete investeeringud ehitustesse, hoogu saanud taristuprojektid ja eraisikute stabiilne kinnisvara nõudlus, mis kõik peegeldub ehitussektori suurepärastes tulemustes, rääkis Palm, kes rõhutas, et selle sektori panus oli lausa protsent SKPst.

Sektorit mõjutab hinnakasv, kuid ehituse käekäik on üks indikaator üldise majanduskindlustunde ülekandumisest pikemaajalistesse investeerimise otsustesse, märkis ta.

Swedbanki Eesti analüütik Tõnu Mertsina toonitas, et neljas kvartal oli ootuspäraselt tugeva kasvuga. Kiirelt kasvas eksport, tööstus- ja ehitussektor ning ka SKP arvestusse minevate maksude laekumine oli neljandas kvartalis veidi parem, kui kolmandas.

Investeeringute tase SKP suhtes on tõusuteel

Praeguste andmete järgi jäi Mertsina hinnangul aasta majanduskasv 4,5 protsendi lähedale. "Samas ei saa välistada ka sellest mõnevõrra erinevat tulemust, kuna väikeses majanduses võivad ühekordsed tegurid, statistilistes arvestustes tehtud metoodilised kohandused, aga ka puudulike andmete kasutamine üllatusi pakkuda," kommenteeris ta ja lisas, et statistikaameti SKP teadet tuleks võtta pigem hinnanguna.

"Sel aastal ootame küll investeeringute kasvu aeglustumist, kuid nende tase SKP suhtes tõuseb veidi. Nii valitsemissektori kui ka ettevõtete investeeringute kasv peaks aeglustuma rohkem mõõdukamale tasemele — möödunud aastal kasvasid ettevõtete investeeringud 15 protsenti, valitsemissektori investeeringud aga ligikaudu veerandi võrra. Seega investeeringute panus majanduskasvu väheneb. Samas peaks suurenema eratarbimise panus ning ka ekspordikasv peaks veidi kiirenema," rääkis Mertsina.

Kaspar Oja
Kaspar Oja  Foto: Andres Haabu

Üllatuse võib tuua välisnõudlus

Keskpanga analüütik Kaspar Oja rääkis, et neljandas kvartalis tõusis SKP tõenäoliselt kiiremini kui kolmandas, mil see kasvas 4,2 protsenti. Seda ilmselt tänu tugevamale väliskeskkonnale, millele viitas ka tööstussektori oodatust kiirem ekspordikasv.

Veel tõi Oja välja aasta lõpus ootusi ületanud tööturgu ning juhtis tähelepanu sotsiaalmaksu laekumisele, mis annab märku kiirenenud palgatõusust. "Teisipäeval avaldatud ettevõtlusstatistika näitas, et ettevõtete puhaslisandväärtus kasvas aastaga 8,2 protsenti," lisas ta.

Samas põhineb hinnang kuisel statistikal, täpsustatud ja lõplikke andmeid on IV kvartali ning möödunud aasta kohta tervikuna avaldatud veel vähe, toonitas Oja.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt