Eesti Energia uute investeeringute otsingul

28. veebruar 2018, 06:00
Eesti Energia juhid Hando Sutter (vasakul) ja Andri Avila.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180228/NEWS/180229680/AR/0/AR-180229680.jpg

Riikliku energiafirma võlatase on viimase investeerimistsükli alguse tasemel, neil on taskus mandaat viia taastuvenergia poolelt vähemusosalus börsile ning mõttes rajada uus õlitehas.

Kas viimasel aastal praktiliselt täisvõimsusega töötanud õlitehase Enefit280 kõrvale on vaja uusi tootmisvõimsusi, on Eesti Energia valmis järgmise aasta alguses ära otsustama, rääkis energiafirma tegevjuht Hando Sutter teisipäeval möödunud aasta tulemusi tutvustades.

Möödunud aastal kasvas õlitootmine riigifirmas peaaegu 24 protsenti, 400 000 tonnini, Enefit280 andis sellest 186 000 tonni. Kasvuruumi on siin veel 52 000 tonni, kui arvestada, et energiafirma kodulehel on Enefit280 tehase võimalikuks toodanguks nimetatud 1,7 miljonit barrelit, mis teeb ligikaudu 240 000 tonni.

Sutter ise kinnitas, et praeguse õlitehase tehnoloogia on end tõestanud, õli ja elektri tootmise efektiivsus paranenud. Teine toetav asjaolu uue tehase loomiseks on turuhind, mis on viimasest põhjast kolm korda tõusnud.

Energiafirma prognoosib lähiaastateks 300-350eurost tonnihinda, mis Sutteri kinnitusel on kasumi tootmiseks täiesti piisav. Veel rajati möödunud aastal põlevkivibensiini puhastusseadmed, mis on mõeldud väävliühendite vähendamiseks vedelkütustes. See tõi Sutteri kinnitusel kaasa ka kliendibaasi laienemise ning parandas lõpphinda.

"Tegelikult on osa Eestis toodetud põlevkivibensiinist osaliselt jõudnud juba Eestimaa teedele, sest seda müüdi ka Mažeikiai rafineerimistehasesse," märkis Sutter.

Elektriturul hea aasta algus

Ka elektri tootmiseks on praeguste ilmade juures hea aeg ning tänavu oodatakse kõrgemaid turuhindu kui möödunud aastal. Samal ajal erinevalt õlitootmisest pigistab elektritootmise marginaali
süsiniku heitmekvootide turg, kus hinnad on tõusnud.

"Eelmine kvartal prognoosisime süsinikukvoodi hinnaks 8 eurot, praegu on see juba 9,5-10 eurot. Kui arvestada keskkonnatasud juurde, siis 40eurose elektrihinna puhul läheb omahinnas 15 eurot nende tasude peale," rääkis ta.

Sutter möönis küsimustele vastates, et kvootide hinnatõus nõrgestab energiafirma konkurentsipositsiooni ning seepärast läks möödunud aastal näiteks 300 000 tonni biomassi, põhiliselt puidujäätmeid, kasutusse Balti ja Auvere elektrijaamades täiesti turupõhiselt, s.t ilma mingite dotatsioonideta.

Põlevkivi kaevandamisel lagi käes

Veel räägib õlitootmise suurendamise kasuks see, et tooraine kaevandamisel on piir peaaegu käes. Eelmisel aastal kaevas Eesti Energia 15,8 miljonit tonni põlevkivi, aga kasutas seda 16,3 miljoni tonni. Puudujääv tooraine osteti Kiviõli keemiakombinaadilt. "Põlevkivi kasutamine on praktiliselt kaevelubade piirimail, see on stabiilselt kõrge," märkis Sutter.

Puhta põlevkivi osakaalu vähendamiseks elektritootmises ehitas Eesti Energia ümber soojuselektrijaama kaheksanda ploki ning nüüd on see võimeline sarnaselt Auvere elektrijaamaga vastu võtma 50% ulatuses põlevkivigaasi. "See vähendab nii heitmeid kui põlevkivikulu," ütles Sutter.

Võlakoormus langeb

Eesti Energia netovõlg - laenud miinus likviidsed vahendid - langes mullu 134 miljoni euro võrra, rääkis ettevõtte finantsdirektor Andri Avila.

Tema kinnitusel oli netovõlg aasta lõpuks 582 miljonit eurot ehk sama, mis 2012. aastal. Just 2011-2012 perioodil algas aga viimane suurem investeerimisperiood, kus investeeriti pea 2 miljardit eurot, märkis ta.

"Ettevõtte netovõla ja EBITDA suhe on hea, likviidsus tervikuna on seisus, kus tänavu makstakse välja võlakirjad, mille tähtaeg saabub oktoobris, ning pisut Euroopa investeerimispangalt võetud laene, ühtekokku 170 miljonit eurot," rääkis Avila.

See vähendab riske ja loob võimalusi uuteks investeeringuteks, lisas ta.

Tütarfirma valmis kiirelt laienema

Enefit Greeni kohta rääkis Sutter, et tütarfirmal on käsil palju projekte Soomest Poolani ja seda nii tuule-, päikeseenergia kui koostootmisjaamade mõttes. "Mandaat turult kapitali kaasamiseks on meil jätkuvalt olemas, valmisolek on hea," ütles ta. Börsil võiks Enefit Green pakkuda nii häid kasvu- kui ka dividendivõimalusi, lisas ta.

Üks suuri probleeme riikliku energiafirma jaoks on ikkagi Tootsi tuulepark, mille enampakkumine on vaidlustatud. "Siin meil midagi suurt lisada võrreldes viimase kvartaliga ei ole, loodetavasti saavad vaidlused peatselt peetud," ütles Sutter.

Küsimusele, kas Enefit Greeni börsileminek seisab Tootsi tuulepargi saatuse taga, vastas Sutter eitavalt. "Me ei saa öelda, et IPO selle taga seisaks. Kui projektid on sellises faasis, et saab neid konkreetselt investoritele esitleda ja näidata, mis mõju need ettevõttele kaasa toovad, siis tehakse ka IPO plaan. Meil peab olema selge sõnum," ütles ta. Küsimusele, kas energiafirma hoiab silmapiiril või otsib ka muid Tootsi tuulepargi suurusega projekte Baltikumis, vastas ta jaatavalt.

Kui Eesti Energia 2021. aastaks tahab taastuvenergia portfellis saada 40% peale, siis ei tasu unustada, et turul otsitakse ostjat ka Eesti teisele tuuleenergia suurtootjale Nelja Energia. Sutter jäi sel teemal väga üldsõnaliseks: "Me oleme mõelnud osta kõike, mis meie strateegiaga kokku sobib. Kui miski on müügis, siis vaatame kindlasti pakkumisse sisse."

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. February 2018, 13:49

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing