Äripäev • 28. veebruar • 3 min
Jaga lugu:

Swedbank: laia kasvu esireas ehitus ja IT

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina  Foto: Raul Mee

Statistikaamet teatas täna majanduskasvu numbriks 4,9%, mis Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on panga oodatust mõnevõrra kiirem tulemus.

Jaanuaris prognoosis Swedbank Mertsina sõnul kasvuks 4,4%, kuid viimased avaldatud majandustulemused näitasid tugevamat kasvu.

Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar:

Suurima panuse andsid ehitussektor, ITK ning kutse- ja tehnikaalased tegevusalad. Välisnõudlusest ja ekspordist sõltuvate tegevusalade kõrval kasvasid kiiresti ka sisenõudlusega seotud tegevusalad.

Elektroonika räsis eksporti

Vaatamata kosunud välisnõudlusele aeglustus ekspordi kasv 3 protsendini, sealhulgas kaupade eksport vaid 1 protsendini, kuid selle põhjuseks oli mobiilsideseadmete väljaveo tugev langus. Ilma selle kaubagrupita oleks kaupade ekspordikasv oluliselt tugevam olnud. Peamiselt transpordi- ja arvutiteenuste toel kiirenes teenuste ekspordi kasv aga 6 protsendini.

Kuigi meie kaubanduspartnerite impordi väljavaade lubab praegu prognoosida sel ja järgmisel aastal välisnõudluse mõningast nõrgenemist, jääb see piisavalt tugevaks ning pakub meie ettevõtetele häid võimalusi ekspordi kasvatamiseks. Ekspordi üldpilti peaks parandama mobiilsideseadmete languse pidurdumine - vähemalt möödunudaastase madalama baasi efekti tõttu.

Laenuintressid soodustavad investeerimist

Pärast kolm aastat järjest kestnud langust pöördusid investeeringud möödunud aastal tugevale kasvule (13%) ning see oli viimase kuue aasta kiireim. Tugeva panuse kogumajanduse investeeringute kasvu andsid ettevõtted ja valitsemissektor – nende sektorite investeeringud suurenesid vastavalt 15% ja 24%. Küll aga kasvasid valitsemissektoris enim taristuinvesteeringud. Üllatav on aga see, et vaatamata tugevale eluasemete nõudlusele statistikaameti arvestuste järgi majapidamiste investeeringud eluhoonetesse hoopis vähenesid.

Kasutamata kapitali on nõudluse suurenedes jäänud vähemaks ning see sunnib ettevõtteid rohkem investeerima. Turuintressimäärad peaksid küll tasapisi tõusma hakkama, kuid need jäävad veel vähemalt lähiajal piisavalt madalaks, et investeerimist soodustada. Meie prognoosi järgi investeeringute kasv sel aastal küll aeglustub (see puudutab nii ettevõtteid kui ka valitsemissektorit), kuid nende tase SKP suhtes peaks isegi tõusma.

Eratarbimise kasv peaks sel aastal hoogustuma

Möödunudaastase nõrgema eratarbimise (2%) taga oli hinnakasvuga kohandatud palgakasvu aeglustumine ehk aeglasem reaalse ostujõu kasv. Kuigi tarbimise kasv aeglustus enamikes kauba- ja teenustegruppides, olid suurima pidurdava mõjuga toiduained, kütused ja alkohoolsed joogid. Alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimine on vähenenud juba neli aastat järjest.

Meie hinnangul sel aastal eratarbimise kasv kiireneb, kuna tulumaksuvaba miinimumi tõstmine suurendab enamike palgasaajate, eriti aga madalamate palkadega töötajate ostujõudu. Tarbijate kindlustunne möödunud aasta teisel poolel küll nõrgenes, kuid indeks, mis nende näitab nende suuremaid ostukavatsusi, on jätkuvalt kõrgel tasemel.

Sel aastal ootame majanduskasvu aeglustumist

Jaanuaris prognoosisime selle aasta majanduskasvuks 3,9%. Märtsi lõpus avaldame selleks ajaks laekunud andmete põhjal prognoosi täpsustuse. Samuti võtame siis arvesse võimalikke muudatusi Eesti ja meie kaubanduspartnerite väljavaadetes.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt