Tippjuhi mõrva tellija jääb igaveseks varju

Päästikule vajutas narkomaan Dmitri Štšerbakov, kes tegi vaid 16aastase Veronika Dari pihta neli lasku. Tabada tahtis toona 17aastane noormees hoopis kedagi teist – Riigi Kinnisvara toonast juhti Tiit Ottist. Just kõrge riigiametnik oli kokku neljaliikmelise jõugu tegelik sihtmärk.

Tippjuhi ründamist hakkati plaanima juba kolm kuud varem ning algselt oli eesmärk Ottis vaid läbi peksta ja teda hirmutada, vahendas ETV saade „Pealtnägija“ 2009. aastal. Hiljem otsustasid kantpead aga isekeskis tapmise kasuks.

Štšerbakov mõisteti Ottise tapmise katses ja Dari mõrvas kaheksaks aastaks vangi. Mõrvale kaasa aidanud KGB erikooli taustaga Nikolai Galkovski ja tema jooksupoiss Aleksandr Semjonov said üheksa aastat, samuti tapmisele kaasa aidanud ning „Pealtnägija“ andmetel esmalt päästikule vajutama pidanud, ent viimasel hetkel vedelaks löönud Aleksei Grišin sai karistuseks 10 aastat vanglat.

Kõik mehed peeti kinni juba 2005. aastal ning sellest ajast arvestatakse ka nende karistust. See tähendab, et praeguseks on kõik mõrvas ning tapmiskatses osalenud enda karistuse ära kandnud.

Kui Dari mõrvarid pandi kiiresti kinni, siis jätkuvalt on lahtine küsimus, kes oli kogu sündmuste ahela käivitaja ehk Ottise mõrva tellija. Nimelt eraldati Dari tapmisest kriminaalasi tuvastamata isikute suhtes, kes võisid kaasa aidata Ottise tapmisele –  teisisõnu, riigifirma juhi atentaadi tellijat otsiti eraldi.

Veel 2009. aastal märkis „Pealtnägija“, et jälitustöö käib edasi, kuna uurijaid häirib see, et tapmise tellija käib vabalt ringi. „Häirimise vastu saabki ainult teha seda, et me peame selle inimese kohtu ette viima, tõendama tema teo või tema osaluse selles või vähemalt tõendama selle, et ta teadis sellest," ütles toonane Põhja politseiprefektuuri prefekt, praegune politseijuht Elmar Vaher toona „Pealtnägijale“. Ta ütles ka, et töötatakse kellegi konkreetse kallal.

Praeguseks on lootus aga maha maetud. „Menetlus lõpetati 10. veebruaril 2011 ja asub politsei arhiivis,“ ütles riigiprokuratuuri kommunikatsioonijuht Harry Tuul. Asi suleti isiku tuvastamatuse tõttu ehk kõik otsad jooksid vette. Tuul rõhutas siiski, et uute asjaolude ilmnemisel saab asja alati uuesti avada.

Dari mõrvaprotsessil käis Ottis ise välja kaks mõrva motiivi versiooni. Esimene variant puudutas Riigi Kinnisvara endisi töötajaid, kelle puhul olla Ottis riigifirma juhiks tõustes paljastanud, et nood on rikkunud korda ja põhjustanud olulist ülekulu RKASi klientidele, kirjutas Postimees 2006. aastal. See asi oli seotud Kärdla piirivalvekordoni ehitushankega. Politsei aga hankel kuritegu ei leidnud, mistõttu langes see versioon ära, kirjutas Ekspress 2007. aastal.

Teise versioonina käis Ottis aga kohtus välja, et ainukesena oli tal probleeme ehitusfirmaga Facio Ehitus. Selle versiooni järgi sai asi alguse 2004. aastal puhkenud tüliga RKASi ja Facio vahel Tööstuse tänaval asuva keskkriminaalpolitsei peamaja renoveerimise pärast, kus riigifirma süüdistas ehitajat odavamate materjalide kasutamises, selgitas Postimees 2006. aastal. Vaidlus lõppes riigifirma võiduga ning küsitud 3 miljoni krooni asemel sai Facio lisatööde eest ainult miljon krooni.

Tüli jätkus Postimehe kirjelduse järgi 2005. aasta kevadel seoses Pae ja Mustamäe gümnaasiumide renoveerimisega ning RKASi tellitud ehitusjärelevalve ekspertiisi põhjal süüdistas Ottis Faciot selles, et firma esitas kinnitamiseks 900 000 krooni eest Pae gümnaasiumis tegemata töid. Konfliktikohti oli ka hiljem.

Facio Ehituse omanik ja juht Toomas Tromp lükkas kahtlustused juba toona kategooriliselt ümber. Riigiprokurör Lavly Perling vihjas 2009. aastal „Pealtnägijale“ antud intervjuus, et Facio asjasse segatust uuriti. Kuna praeguseks on asi lõpetatud, võib sellest ilmselt järeldada, et tuntud ehitusfirma asjasse ei puutu ning ka teine Ottise esitatud versioon langes ära.