Euroopa Komisjon hoiatab Eestit ettevõtete maksustamise pärast

Komisjoni hinnangul on Eesti maksusüsteemis küll piisavalt üldisi maksude mittemaksmise takistamise nõudeid, kuid vähe maksureeglite kuritarvitamise vastu mõeldud reegleid.

Selle all peetakse silmas, et Eestis ei ole näiteks piiranguid mahaarvestatavatele intressidele, vähe reegleid, millega jälgitakse välismaale registreeritud omanikega ettevõtteid või seataks omakapitali kohustusi lähtuvalt võlakoormusest.

Lisaks tuuakse välja, et topeltmaksustamise reeglitega kaasnevad siin riskid, kus dividendidelt või intressidelt jäävadki maksud tasumata, kui sihtriigis, kuhu raha liigub, peaksid need jääma maksustamata.

Tuginedes 2017. aasta Hollandi teadlaste uuringule, milles uuriti parimat võimalikku dividendide rahvusvahelise liikumise skeemi, märgib Komisjon, et Eesti näib olevat riik, mille kaudu on lihtne dividendidena makstavat raha edasi juhtida.

ELi maksudest kõrvalehoidumisega võitlemise direktiivid peaks Eesti üle võtma 2018. ja 2019. aastal, selle käigus peaks kehtestatama ka uued nõuded reeglite kuritarvitamise vastu ning hiljem peab Komisjon oluliseks eraldi hinnata, kas nende uute reeglitega on suudetud agressiivsele maksuplaneerimisele vastu astuda.

Euroopa Komisjoni etteheide, nagu puuduksid Eestis spetsiifilised ärakasutamisvastased reeglid, on rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi sõnul juriidiliselt peaaegu õige, kuid ei oma praktilist tähendust.

"Esiteks on Eestil on üle võetud kõik kohustuslikud Euroopa Liidu maksudirektiivid. Me rakendame ka kõiki asjakohaseid OECD rahvusvahelise maksustamise põhimõtteid. Eestil ei ole ka lahtisi küsimusi Euroopa Liidu maksukäitumise töögrupis, kus liikmesriigid arutavad üksteise maksusüsteeme eesmärgiga välja juurida ja ära hoida kahjulikke maksurežiime," rääkis Jegorov.

Asekantsler märkis, et esiteks ei arvestata Eestis maksustamisel näilike tehingutega, vaid maksustatakse varjatud tehinguid. Kui tehingute sisu ja vorm satuvad vastuollu, siis määratakse maks majandusliku sisu järgi, ja nii kõigi maksude suhtes. "Kui Eestis näidatakse tuluna seda kasumit, mis Eestile ei kuulu, teeb maksuhaldur väga aktiivset koostööd teiste riikide maksuhalduritega, et välja selgitada, millisel riigil on tegelikult kasumi maksustamise õigus," lisas ta.

Üldist pettusevastast põhimõte on Jegorovi sõnul tulumaksuseadusse lisatud ka kasumimaksu kontekstis, sellega välistatakse ühemõtteliselt maksuvabastuste rakendamise olukorras, kus tehingu või tehingute ahela ainus või peamine eesmärk on maksueelise saamine.

Aasta lõpuks võetakse aga Jegorovi sõnul üle veel üks direktiiv, millega välistataks võimalus kasumite topeltmittemaksustamiseks. "Meil on Euroopa Liidu liikmesriigina kohustus ja valmidus see direktiiv üle võtta, kuigi risk, et Eestit kasutatakse sellise võimaluse ärakasutamiseks, on iseenesest väike," lisas ta.