"Nad tahavad meist ikka iga hinnaga lahti saada!"

Statistikaameti andmed näitavad, et Eesti kaubaveoautod vedasid esialgse hinnangu kohaselt 2017. aastal ligi 27,7 miljonit tonni kaupa, mis on viiendiku võrra vähem kui 2016. aastal. Peamiselt langes maanteekaubaveo maht teisel poolaastal.

Riigisisestel vedudel veeti seejuures 21,9 miljonit tonni kaupa ehk 21% aastatagusest vähem, rahvusvahelistel vedudel oli langus 17% ning maht jäi 5,8 miljoni kaubatonni juurde. Eesti kaubaveoautode veosekäive vähenes aastaga 13% ja ulatus 5,9 miljardi tonnkilomeetrini.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) peasekretär Toivo Kuldkepp tõi ühe languse põhjusena esile Venemaa kemplemise. „See pole küll väga suur, aga ikkagi märkimisväärne osa: 15–20% oli Venemaa kaubavahetus. Nüüd on ta mingil määral kokku kuivanud, mitte küll täielikult,“ märkis ta.

Oma osa on ka sellel, et Eesti muutub kütuseaktsiisi tõttu võrreldes sõprade-naabrite lätlaste ja leedulastega, mingil määral isegi soomlastega võrreldes vähem konkurentsivõimeliseks. „See, mis puudutab Eesti eksporti-importi, on seotud kõik omavahel. Meie oleme ju tegelikult nii-öelda käsutäitjad. Kui kaubavahetust ei ole, siis ei ole ka midagi vedada,“ rääkis Kuldkepp. Ka veofirma Kauritel juhataja Marko Novik tõdes, et aktsiisipoliitika tõttu kaotavad ilmselt paljud turgu lätlastele.

Rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni peasekretäri sõnul on suur probleem aga ka Euroopa Liidu juhtivate riikide, esiti Prantsusmaa ja Saksamaa, ent nüüd nende kiiluvees ka Belgia, Austria ja Luksemburgi katsed Ida-Euroopa vedajad enda turult välja puksida. „Selleks mõeldakse igasuguseid riukaid välja,“ tõdes ERAA peasekretär.

Näiteks ei tohi autojuht autos ööbida või seal pikka puhkust pidada, vaid peab hotelli minema. See on Kuldkepi sõnul täielik absurd – esimene küsimus on juba see, kes koormat valvab. Teine küsimus on see, et pole sobivaid parklaid – õigemini, parklad on, ent ööbimiskohti mitte. Odavad hotellitoad on aga kümme korda kehvemad kui tänapäeva autokabiin, kus on käepärast nii magamiskoht kui ka võimalused teha endale sööki ja sooja jooki.

Kui aga näiteks Prantsusmaal juht siiski sõidukisse ööbima jääb, on trahv 30 000 eurot. „Sa kuulsid õigesti, 30 000 eurot! Ja kui sa hakkad nendega õiendama, on 60 000 eurot. See on hullem kui kriminaalkaristus ju!“ ei varjanud Kuldkepp enda pahameelt. „Selles mõttes nad tahavad meist ikka iga hinnaga lahti saada. Iga hinnaga!“

Saksamaal tuleb näiteks näidata kõrget keskmist palka ning Prantsusmaal maksta vedajatele vähemalt sealset miinimumpalka. Samas on veod ju kahepoolsed ning elatustase siin hoopis teine kui Lääne-Euroopas, märkis ERAA peasekretär. „Siis võiks ju nõuda, et Lääne-Euroopa suurfirmad maksaksid siin ka kauplusetöötajatele ja oma esindajatele sama suurt palka kui välismaal,“ tõi Kuldkepp paralleeli.

Tema arvates langeb kaubamaht tulevikus veelgi. „Näiteks autotranspordi ettevõtjad, keda esindavad sellised liidud nagu meie, on täiesti pooleks. Lääne-Euroopa seltskond sõnades räägib küll, et oleme sõbrad, aga tegelikult näevad heal meelel, et meie vedajad süüakse turult välja,“ märkis ERAA peasekretär. Asi toimubki liitude vaikival heakskiidul ning eest veavad karmistumist poliitikud.

Survet antakse just reeglitega, nagu palganõuded ning autos ööbimise keeld. Asi ei piirdu vaid suurriikidega, vaid nende tuules sõidavad ka väiksemad riigid. Siiski pole olukord selline kõikjal: tugevalt näiteks Itaalia suunal tegutseva veofirma Est-Trans juht Reio Engman rääkis, et nemad erilist survet ei tunne. Samuti pole Engmani sõnul nende äris tajuda suurt mahu langust, millele viitavad statistikaameti andmed.

Kuldkepi sõnul pole probleemile lahendust loota. „Kui me nendega õiendame, siis öeldakse, et ei-ei, te olete head poisid, aga poolakad või rumeenlased käivad närvidele,“ ütles ta. „Me kõik käime neile närvidele. Nii kui me hakkame kaela kandma, nii me oleme neile kohe liigsed,“ rääkis ERAA peasekretär.

„Vedaja aspektist oli enne palju parem, kui me ei olnud Euroopa Liidus. Olid viisad, olid veoload. Kui need olid sul olemas – palun, sõida, pea kinni liikluseeskirjadest ja muudest kriteeriumitest, mis on seotud ohtlike ainete veoga ja nii edasi. Aga nüüd on nad välja mõelnud niisugused vigurid, et lase aga olla,“ tõdes ta.

Ka poliitikutelt pole Kuldkepi sõnul suurt abi loota – nad on küll asjaga kursis, ent Eesti on ka näiteks Euroopa Parlamendis nii väike, et hääl ei jää kõlama. „Oleks meil kõva kisakõri, aga meil ei ole sellist, kes seal lärmaks,“ märkis ta.