Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Missugune riik on tänavu kiireima majanduskasvuga?
Ghana naised riigi iseseisvuspäevalFoto: EPA
Maailmapanga, IMFi ja Aafrika Arengupanga andmeil on sel aastal kõige tempokama kasvuga Ghana majandus.
New York Times kirjutab, et kui alles 1980. aastatel ägas Lääne-Aafrikas asuv Ghana suurtes raskustes, kuna riigipöörded ei toonud inimestele kaasa muud kui probleeme, on riigis alates 1992. aastast olnud rahumeelsed valimised ning kogu olukord stabiliseerunud. Umbes kümme aastat tagasi hakkas Ghana jaoks majanduslikus plaanis paistma aga eriti ere päike, kuna riigis avastati naftavarud ning ka kakaobisness on hoo taas sisse saanud.
Nüüd, mil nafta hind on vaikselt taastumas ja Ghana toodang suurenemas, näitab ka majanduskasv tublit minekut. Tänavu peaks see jääma koguni 8,3-8,9% juurde, mis tähendab, et isegi India majanduskasv võib Ghana omale alla jääda. Üksnes pisikese majandusega Bhutan ning varasematel aastal sõjast tugevalt räsitud Liibüa majanduskasv võivad tänavu suuremaks osutuda.
Häid tulemusi näitab ka Ghana börs: Bloombergi andmeil tõusis Ghana peamine börsiindeks jaanuaris 19%, mis oli maailma riikide seas tugevaim näitaja.
Hirm needuse ees
Kuigi Ghana edulugu pole ökonomistidele märkamata jäänud, on riik saanud ekspertidelt juba üksjagu hoiatusi. Nimelt kardavad analüütikud, et Ghana võib kukkuda nende riikide hulka, keda on tabanud nii-öelda tooraineneedus. Viimane tähendab seda, et kõik kaardid on majanduslikus plaanis pandud tooraine müügile ning riigi sissetulek sõltubki suuremas osas just sellest, kui suures koguses naftat või kakaod suudetakse müüa.
Ghana president Nana Akufo-Addo on kinnitanud, et hüva nõu võetakse kuulda ning naftast teenitud tulu suunatakse haridusse, põllumajandusse ning tootmistegevusse, et majandus oleks võimalikult mitmekesine. Alles hiljuti ütles Akufo-Addo, et põllumajandus saab olema tema presidendiagenda selgroog.
Siiski on Ghana majandusel omajagu probleeme ja hädasid, millega tegeleda. Kuigi valitsus lubab, et majandust püütakse mitmekesistada, on probleem siiski selles, et mitmed investeeringud on jäänud toppama. Mõne aasta eest hakkas Ghana valitsus lappima varasemalt tekkinud suuri eelarveauke – riik kippus kulutama rohkem kui mõistlik oleks olnud. See aga on tähendanud vajalikust määrast oluliselt tagasihoidlikumaid investeeringuid.
Nii kirjutab New York Times, et tegelikult ei tunne paljud Ghana elanikud majanduskasvu oma igapäevaelus kohe üldse. Riigis on töötuse määr 5,8% ning noorte seas on töötus pea kaks korda kõrgem, 11,5%. Samuti on inimesed üha aktiivsemalt linnadesse kolimas ning ka see võib tulevikus probleeme tekitada: hoolimata haridusest ja kvalifikatsioonist pole inimestel endiselt tööd.