Äripäev • 12. märts 2018
Jaga lugu:

Kiisler: miljarditehase puidumüügi lepe on tavapärane

Keskkonnaminister Siim Kiisler.
Keskkonnaminister Siim Kiisler.  Foto: Andras Kralla

Keskkonnaminister Siim Kiisleri kinnitusel on RMK otsus sõlmida Lõuna-Eestisse tselluloositehast plaaniva Estforiga pikk puiduleping igati tavapärane praktika.

Kiisler väitis riigikogu ees vabaerakondlaste arupärimisele vastates, et kavatsuste protokollide sõlmimine on RMK tavapraktika.

Ta tõi näiteks, et 2011. aasta kevadel sõlmiti koostööprotokoll ASiga Latvijas Finieris Kohilasse moodsa vineeritehase rajamiseks, 2013. aasta kevadel sõlmiti Graanul Investiga koostööprotokoll Osulasse tehase rajamiseks ja 2014. aasta sügisel analoogne protokoll Imaverre uue pelletitehase ehitamiseks. Seega ei ole koostööprotokoll Est-For Investiga RMK senist praktikat arvestades Kiisleri hinnangul uus.

Ettevõtjad on RMK leping vihale ajanud. “See on kõigi teiste osalejate suhtes ebaõiglane,” ütles Toftani saeveskite juht Martin Arula veebruari alguses selle kohta, et RMK tahab Tartusse kavandatava hiiglasliku tselluloositehasega pika puidulepingu sõlmida.

RMK ja Tartusse kavandatava tselluloositehase Estfor Investi vahel on plaanis sõlmida pikaajaline tarneleping, mida kriitikute ja konkurentide sõnul võib pidada miljonitesse ulatuvaks kingituseks ning keelatud riigiabiks.

Ühiste kavatsuste protokolli alusel plaanitava lepingu maht on ligikaudu 300 miljonit eurot ehk 20 miljonit eurot aastas. 2020. aastasse plaanitav kuni pool miljonit tihumeetrit toorainet tagav leping sõlmitakse selleks puhuks kuulutatud enampakkumise võitjaga ja tegemist on olulise tarnekindlusega, mille taolist turul tavatingimustel ei leia.

Graanul Investi juht Raul Kirjaneni sõnul on tegemist lihtsalt optsioonilepinguga, kus pikki tähtaegu ja praegust defitsiitset puiduturgu arvestades peaks lepingut ennast hindama kümnete miljonite eurode tasemel.

Tuleb vaid säästlik tehas

Tänase arupärimise esitanud vabaerakondlased soovisid teada, milline on ministeeriumi seisukoht RMK ja Est-For Investi kavatsuste protokolli osas. Samuti sooviti teada, miks sõlmitakse selline juriidiline kokkulepe veel enne, kui pole selgunud, kas keskkonnamõjude või planeeringute tõttu selline ettevõtmine üldse võimalikuks osutub.

Vastuseks teisele küsimusele ütles Kiisler, et valitsus otsustas möödunud aasta maikuus algatada riigi eriplaneeringu, uurimaks võimalust rajada Eestisse puidurafineerimistehas. Planeeringu protsess on mitmeaastane ja selle käigus tehakse mitmeid erinevaid mõju-uuringuid.

„Kas tehas tuleb, sõltub nii uuringute tulemustest kui ka investorite otsustest. Kui ilmneb, et keskkonnamõjusid pole võimalik keskkonnale talutavalt maandada, siis sellist tehast ei ehitata,“ kinnitas minister. Ta lisas, et sellisel juhul tehase rajamist ei finantseerita ega järgne RMK ja Est-For Investi kavatsuste protokollile ka tarnelepingut.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt