Tallinna eluaseme taskukohasus kahaneb

Languse taga oli asjaolu, et  tugev palga kasv jäi siiski alla eluruumide kiirele hinna kasvule, märkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Eluruumide hinna kasv kiirenes 7,6 protsendini, samas kui Tallinna elanike netopalga kasv aeglustus 7 protsendini. Samuti tõusid veidi ka eluasemelaenu intressimäärad.

Möödunud aastal aktiivsus Tallinna elukondlikul kinnisvaraturul suurenes – eluruumidega tehtud tehingute arv kasvas aastases võrdluses 6,6% ning jõudis 9759 tehinguni. Ligikaudu 44% kõikidest eluruumidega tehtud tehingutest Eestis toimus Tallinnas, märkis ökonomist.

Uute korterite osakaal kinnisvaratehingutes on suurenenud, mis kiirendab ka korterite keskmist hinna kasvu. Uued korterid on keskmisega võrreldes viiendiku võrra kallimad, lisas Mertsina. Turg oli aktiivne ka aasta viimases kvartalis – tehingute arv suurenes 6,9 protsenti ning eluruumide keskmised hinnad kasvasid 8,1%, jõudes 1826 euroni ruutmeetri kohta. See on 18% kallim kui Vilniuse ning 46% kallim kui Riia keskmised eluaseme hinnad. Samas on netopalk Tallinnas kolmandiku võrra suurem, kui Vilniuses ja Riias.

Möödunud aastal lubati Tallinnas kasutusse 2732 eluruumi, mida oli 21% enam kui 2016. aastal. Ka sel aastal peaks elukondlik kinnisvaraturg Mertsina hinnangul püsima Tallinnas aktiivne: möödunud aastal väljastati ehitusluba 4005 eluruumi ehitamiseks, millest aasta teisel poolaastal alustati juba 1573 eluruumi ehitust.

Aktiivsus kinnisvaraturul on tõstnud ehitushindasid ja Swedbanki hinnangul peaks ehitushindade kasv lähiajal jätkuma. Samas on nõudlus eluaseme järgi suur. Majapidamiste kindlustunne järgneva 12 kuu jooksul kodu ostmiseks või ehitamiseks on jätkuvalt tugev.

Kuigi eluasemelaenude käibe kasv on aeglustunud, tõuseb selle laenujääk tasapisi kiirenevas tempos – möödunud aastal 6,7%. Intressimäärad peaksid küll tasapisi tõusma hakkama, kuid need jäävad veel vähemalt lähiajal piisavalt madalaks, et laenamist soodustada. Tööjõupuudus hoiab aga palgakasvu kiirena, lisas Mertsina.

Lisaks kiireneb Swedbanki hinnangul sel aastal tulumaksu muudatuste tõttu netopalga reaalkasv, mis suurendab suure osa elanike ostujõudu. Kuigi sellel on suurem mõju tarbimisele, peaks sel olema positiivse efekt ka eluaseme nõudlusele. „Kokkuvõttes on lähiajal eluasemete nõudlus ja nende pakkumine heas tasakaalus, mis peaks tagama mõõduka hinnakasvu,“ märkis Mertsina.

Swedbanki indeksi järgi paranes möödunud aastal Riias ja Vilniuses korterite taskukohasus. Sealne tugev palgakasv ületas korterite hinnakasvu. Riias aitas eluaseme taskukohasuse paranemisele veel kaasa eluasemelaenude intressimäära langus. Balti riikide pealinnadest on eluase kõige taskukohasem Riias, millele järgneb Tallinn ja siis Vilnius.