Kristjan Pruul • 15 märts 2018
Jaga lugu:

Ülekandetasude langus vähendas Eleringi kasumit

Eleringi juht Taavi Veskimägi.
Eleringi juht Taavi Veskimägi.  Foto: Andras Kralla

Riikliku võrguhaldusfirma Elering käive ja kasum eelmisel aastal liikusid ülekandetasude 7,6protsendilise langetamise tagajärjel pisut allapoole.

“2017. majandusaasta oli hea Eleringile. Hoidsime klientidel tuled põlemas, EstLink 2 oli aasta jooksul tehniliste probleemide tõttu rivist väljas vaid ühe tunni jooksul aastas ning siseriikliku võrgu töökindlus oli kõrgel tasemel. Samuti teenisime omanikule soliidse kasumi riigieelarve tulude poolele,” ütles Eleringi juht Taavi Veskimägi pressiteate vahendusel.

Ettevõtte müügitulu langes 134 miljonilt eurolt 130 miljonile ning ärikasum kahanes 38 miljonilt eurolt 33 miljonile eurole, puhaskasum 19 miljonilt eurolt 17 miljonile, selgub ettevõtte majandusaasta aruandest.

Leedukate elektrikaabel langetas transiiti

Tulude languse suurim faktor oli seotud Eestit läbiva elektritransiidi vähenemisega. Põhivõrguettevõtjate vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt viimased kompenseerivad üksteisele elektri transiidist põhjustatud kulusid. Mullu vähenesid need maksed 5,3 miljoni euro võrra.

Kui varasematel aastatel tuli kogu Baltimaade elektri import Põhjamaadest Baltikumi läbi Eesti, siis alates Leedut ja Rootsit ühendava elektrilise ühenduse NordBalt täisvõimsusel töölehakkamisest on Eestit läbiva Põhjamaade elektri transiit vähenenud.

Pikemas perspektiivis nende tulude vähenemine Eleringi kasumlikkust ei vähenda, sest lepingu alusel saadud tulu tuleb tarii langetamise kaudu võrgu klientidele tagasi anda.

Esimeses poolaastas ootab võlakirjade refinantseerimine

Eleringil on 225 miljoni euro ulatuses võlakirju olnud noteeritud Londoni Väärtpaberibörsil alates aastast 2011. Need tuleb tuleb juuli keskel tagasi maksta ning Elering kavatseb need refinantseerida uute võlakirjade abil. 

Kui kapitaliturgudel on kavandatava refinantseerimisperioodil aprill-juuli ebasoodsad tingimused, siis on varuks kaks laenulepingut kokku mahus 200 miljonit eurot tagasimaksmise tähtajaga märtsis 2019.

Lisaks võlakirjadele on Eleringil veel 129 miljoni euro eest pikaajalisi pangalaene Euroopa Investeerimispangast ja Põhjamaade Investeerimispangast.

Valmistutakse uuteks investeeringuteks

Aasta jooksul investeeris Elering 32,2 miljonit eurot. Lähematel aastatel on oodata investeeringute mahu märgatavat kasvu seoses eesootavate suurprojektide, Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnectori ja Eesti-Läti uue elektriühenduse rajamisega.

Nende finantseerimisel on lisaks laenudele ja võlakirjadele Eleringil kasutada ka ELi abi. Eesti-Läti ühenduse 79 miljonist maksab EL näiteks 49. Balticconnectorile tuleb Euroopa Liidust 98 miljonit eurot ning Eesti-Läti gaasiühendusele 19 miljonit eurot.

Eleringi varade maht oli aastavahetusel 909,6 miljonit, omakapital 346,2 miljonit ja laenukohustuste maht 362,3 miljonit eurot.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt