Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroala inflatsioon jäi veebruaris nigelaks
Euroopa Keskpanga hoone Frankfurdis.Foto: EPA
Veebruaris jäi hinnatõus Euroopas varasematele kuudele alla, jäi alla ka Eurostati kiirhinnangule kuu algul, signaali loetakse tähelepanelikult ka Euroopa Keskpangas, mis ootab inflatsioonilt hoopis vastupidist liikumist.
Euroala inflatsioon oli veebruaris 1,1 protsenti ja võrreldes jaanuari 1,3 protsendiga langustrendis. Alla jäi see ka kiirhinnangule, mis ootas eurotsooni inflatsiooniks 1,2 protsenti. Euroopa Liidus tervikuna tõusid hinnad veebruaris 1,3 protsenti, samuti vähem kui jaanuari 1,6 protsenti teatas Eurostat.
Liikmesriikidest olid Rumeenia järel esirinnas jälle Eesti ja Leedu, mõlema inflatsioon ulatus 3,2 protsendini ja Rumeenias oli see 3,8 protsenti. Kõige vähem muutusid hinnad Itaalias, Taanis, Kreekas ja Küprosel, kus see jäi alla 0,5 protsendi ning Küprosel, kus deflatsioon viis hindadest 0,4 protsenti.
Hinnatõusus andsid tooni teenuste hinnad, mis kasvasid üle protsendipunkti, toidu- ja tööstustoodete hinnad muutusid vähem.
Reuters märgib, et oodatust kehvema hinnatõusu põhjuseid tasubki otsida toiduainete ja energiahindade rahulikuma tõusu taga. Toidu- ja energiahindu arvestamata tõusis alusinflatsioon aga jaanuariga samas tempos 1,2 protsenti.
Euroopa Keskpank ootab alusinflatsiooni kiiremat kasvu pikisilmi, sest selle võlakirjade ostuprogramm on seotud paljuski inflatsiooni taastumisega 2 protsendi tasemel. Keskpanga nõukogu viimase koosoleku järel märkis ka keskpanga president Mario Draghi, et inflatsiooni püsivalt ülespoole liikuva trendi kohta veenvad märgid veel puuduvad.