Riito viisid põhja juhtimisvead, firmal ainult 100 eurot

Firma loodi varem, aga reaalse majandustegevusega kuus aastat tagasi alustanud, kurikuulsa Facio järglaseks ristitud Riitol vara ei ole – summa piirdub saja euroga, võlgu on Riito kogunud aga 2,8 miljonit eurot.

Saneerimist paludes pakkus Riito oma vara hulka Toomas Trompi teise firma kinnisvarainvesteeringuid, mille ajutine haldur Peeter Sepper aruandes nüüd maatasa teeb. Kuna investeeringud ei kuulu Riitole, on nende väärtus Sepperi hinnangul ümmargune null. Peale selle tegi Riito juhtimisvigu. Ettevõtte juhatusse kuulusid aastate jooksul nii Toomas Tromp, Erik Liiv kui ka Igor Zubets ning Sepper avab aruandes vigade tausta.

Aruandes seisab, et kuna Riito maksejõuetus kujunes välja kaks aastat tagasi, aga pankrotiavalduse esitas ettevõte alles selle aasta veebruaris, ei järginud firma juhatus seadust – jättis õigel ajal pankrotiavalduse esitamata. See on üks juhtimisviga, mille juhatus tegi.

Riito kannatas, kuna konkurents surus ehitushindu alla, aga Sepper kirjeldab aruandes veel, kuidas ehituse riigihangetel peatöövõtulepingu saamiseks teevad ettevõtjad väga väikese kasumimarginaaliga või alapakkumisi. Kahjumi loodavad nad hiljem tellijalt raha juurdeküsimise või odavamate materjalide kasutamisega korvata.

Sama teed läks ka Riito. Põhja-Eesti Regionaalhaiglale ehitades see käekiri siiski ei toiminud, märgib Sepper. Nii läheb juhtimisvigade alla ka teadlikult alapakkumiste tegemine. Juhatus võttis liigseid äririske.

Riito juhatuse liige oli 2012. kuni 2016. aasta lõpuni Erik Liiv. Kuni 2014. aasta suve lõpuni juhtis ta firmat koos Igor Zubetsiga. Kõige pikemalt, alates 2010. aastast on juhatuses olnud Toomas Tromp.

Aasta enne tegevuse sisulist lõppu ehk aastal 2015 kukkus Riito brutokasum ligi viiendiku, kuigi müügitulu kasvas. Riito põhjendas toimunut liiga paljude ehitusobjektide samal ajal alustamise ja “laialivalguva ehitusgeograafiaga”.

Sepper arvab, et tuntavalt suurenesid Riito raskused kaks aastat tagasi. Toona sai firma kõige kopsakama kahju kahest projektist, mille projektimeeskonnad ei saanud hakkama tellijate oluliselt kõrgemate nõudmistega, mistõttu tellijad tühistasid lepingud.

Aasta viimases kvartalis täienes põrumiste rida veel kahe projektiga. Riito ei suutnud töid õigeks ajaks lõpetada ning pidi tellijatele trahvi tasuma. Seejärel esitasid Riito juhid kohtule saneerimisavalduse ning mängu astus Eviko Ehitus. Pärast saneerimismenetluse algatamist Riito ise majandustegevusega ei tegelenud, töölepingutega oli tööl insenertehniline personal, kelle palgad ja riiklikud maksud tasus just Eviko.

Riito pangakonto väljavõtete analüüs näitas, et alates 2014. aasta jaanuarist rahastas Riito oma majandustegevust laenudega, mida sai Alvar Ildi ja Indrek Toome ettevõttelt Harmaron.

Tähelepanuväärne on Sepperi sõnul, et laenude tagasimakseid tegi Riito pidevalt. Suur osa töövõtulepingutega saadud rahast kanti Harmaronile pärast raha laekumist viivitamatult tagasi ja praktiliselt samas summas, mis tellijatelt laekus. Viimase laenu maksis Riito tagasi läinud aasta veebruaris.

Sepper soovitab uurida Harmaroni lepingut. Ta arvab, et Harmaronil oli eelis teiste võlausaldajate ees. Samas nendib Sepper, et ilmselt on tagasivõitmise nõue aegunud.

Praegu ei ole selge, kas Riito pankrot kuulutatakse välja või lõpeb asi raugemisega. Menetluse kulude katteks raha deposiiti kandmiseks on võlausaldajatel aega kuni aprilli alguseni. Maksma peaksid nad 3900 eurot.

Võlausaldajatel on menetluse kulude katteks raha deposiiti kandmiseks aega kuni aprilli alguseni. Maksma peaksid nad 3900 eurot.