Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Raudtee ekstöötaja pihtimus

    Eesti Raudtee endise osakonnajuhi Elma Mustoneni hinnangul ei suutnud riigifirma juht Erik Laidvee uut struktuuri ehitada nii nagu vaja. Eesti Raudtee näeb olukorda teise nurga alt.

    „Suhtlen endiselt kolleegidega Venemaalt ja olen veendunud, et mida pikemaks ajaks Laidvee jääb, seda pöördumatult ta firma lõhub ehk siis hävitab piiri taga aastakümnetega loodud Eesti Raudtee maine,“ ütles kümme aastat Eesti Raudtee välissuhete osakonda juhtinud Mustonen.
    Äripäev kirjutas läinud neljapäeval, et Eesti Raudtee uus juht Erik Laidvee harvendas töötajate ridu nii palju, et tema jõuline käekiri tekitab teravat kriitikat. Riigifirma nõukogu juht Priit Rohumaa nentis artiklis, et kommunikatsiooniga pidanuks rohkem tööd tegema. “Kui hakata tegema väga suuri organisatsioonimuudatusi, siis oleks pidanud kriisi kõigepealt inimesteni viima.“
    Järsk otsus
    Äripäevale on öeldud, et kogu nõukogu pole Laidveega rahul. Samas on tal nõukogu juhi Priit Rohumaa toetus. „Oli väga hea kõik alates välissuhetest värske pilguga üle vaadata,“ lausus Rohumaa.
    Mustonen juhtis kümme aastat Eesti Raudtee välissuhete osakonda. “Ma ei ole kibestunud. Pean lugu oma erialast, pühendasin sellele terve elu,” sõnas Mustonen, kes on firmas töötanud kokku pea 50 aastat.
    Ta leppis enda sõnul Laidveega kokku, et lahkub sel aastal, kuid enne seda otsib endale järeltulija. Järsku tabas Mustoneni koondamine. “Protestisin uue struktuuri vastu. Palusin, et juhatus kuulaks mind, miks ei tohi välissuhtlust lõhkuda. Kuulati viisakusest,” meenutas Mustonen.
    Välissuhete osakonnast sunniti lahkuma kokku kuus inimest, igaüks sai kuue kuu hüvitise, ütles Mustonen. Ühe koondatutest pidi Eesti Raudtee hiljem tähtajalise lepinguga tagasi kutsuma.
    Mustonen rääkis, et kuna osakond lammutati üleöö, siis jäi osa tööst teiste osakondade vahel jagamata, mis praegu välissuhtluses arusaamatusi tekitab. Olukorda on Mustoneni teada Eesti Raudtee juhatus ka koosolekul arutanud. “Töö jätkajaid ei olnud ette valmistatud,” lisas ta.
    “Kui Erik Laidvee selgitab koondamist raha kokkuhoiu vajadusega, siis ta pehmelt öeldes ei räägi õigust. Enne muudatuste tegemist tuleks mõelda, ega see olukorda halvemaks tee. Selline juhtimine näitab Laidvee ebakompetentsust ja vastutuse puudumist,” põrutas Mustonen.
    Eesti Raudtee võttis struktuurimuudatuste tegemiseks appi Tallinna Tehnikakõrgkooli tootmiskorralduse õppekava juhi Ingrid Joosti. Praeguseks on Joost töö lõpetanud. Kui pikalt ta palgal oli, Laidvee ei avalda. Joostiga vesteldes tuli Mustoneni sõnul välja, et kuigi majandusministeerium on selle paika pannud, ei peaks välissuhete osakond administratiivse osaga tegelema. Mustoneni hinnangul on välissuhete osakonna likvideerimine Eesti Raudtee suhtes vaenulik.
    Muudatused riigifirmas
    Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Kaljusaare sõnul hindavad nad Mustoneni panust ettevõttesse, kuid välissuhete osakond ei kadunud, vaid reorganiseeriti uutel alustel ning kannab nimetust "rahvusvahelised suhted".
    „Pole mõistlik rääkida ainult Ida-suhetest, meie jaoks omavad sama suurt kaalu ka Lääne-Euroopa suhted. Eesti Raudtee täidab muu hulgas raudteeadministratsiooni ülesandeid ja meie suhtlus ei piirdu ainult ühe riigiga. Just seetõttu on meil ametis nii Lääne-suhete, Ida-suhete kui ka peatselt ametisse asuv uus Moskva esinduse juht,“ kommenteeris Kaljusaar, viidates venelaste firma InterRail Service LLC töötaja Fjodor Andrejevile, keda Laidvee Oleg Mošenko asemele pakkus.
    Nõukogu liige Enn Veskimägi ütles vastupidiselt Laidveele, et Andrejevi palkamine ei ole kindel. Veskimägi tegi ettepaneku uus võimalik juht esmalt siia kutsuda.
    Eesti Raudtee jaotas tööülesanded ja tegi veel muudatusi. Tänu nendele on Kaljusaare sõnul ettevõtte rahvusvahelised suhted nüüd palju paremini koordineeritud. Kaljusaar lisas, et riigifirma tahab keskenduda suhete arendamisele mõlemas suunas ja uus meeskond suudab seda paremini kui endine struktuur oma mentaliteediga.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.