Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ryanair andis Ukrainale teise võimaluse
Umbes aasta tagasi teatas Ryanair, et avab lennuliinid Ukrainas. Lepingu allkirjastamiseni jõuti alles nüüd, sest vahepeal läksid läbirääkimised väga viltu.
Meenutame, mis juhtus aasta tagasi. Värske taristuminister Volodõmõr Omeljan oli rääkinud välja diili Ryanairi ja Kiievi Borõspili lennujaama vahel. Kõik oli hästi, kuni Borõspili lennujaama juht võttis lepingu viimasel minutil laualt.
Borõspili lennujaama ootamatu vastuseis oli kummaline. Lennujaama juht Pavlo Ryabikin väitis, et Ryanair nõudis endale liiga palju soodustusi ja see toob lennujaamale rahalist kahju, mitte kasu. Samas on Ryanairi ärimudel teistes riikides tõestanud vastupidist.
Palju arusaadavam oli see, kui tuliselt võitles odavlennufirma tuleku vastu kohalikku lennuturgu valitseva oligarhi Ihor Kolomoyskyi ettevõte Ukraine International Airlines (UIA), mille kodulennujaam on just Borõspili oma.
Firma omanik Kolomoyskyi kontrollib pea tervet riigi lennundusvaldkonda, seega kui avada turg odavlennupakkujatele, kaoks raha tema taskust. UIA esitas Ryanairi tuleku vastu hagisid, meedias käis suur laimukampaania Ryanairi vastu.
Omeljan süüdistas lennujaama juhti Ryabikinit oligarhi survele allumises, kuigi esikohal võiks olla riigi huvid. Tema meelest oleks Ryabikin pidanud isegi ametist lahkuma. „Ei saa teha head reformi, kui ees on halvad inimesed,“ ütles ta. „See oli sabotaaž, väga ebaviisakas sabotaaž,“ ütles Omeljan.
Ryanair teatas, et Ukraina ei ole nende silmis veel piisavalt küps ja usaldusväärne sihtkoht, et sinna investeerida.
Nüüd jõuti kokkuleppele
Nüüd, pea aasta hiljem, 23. märtsil, teatas Ryanair, et käed on löödud ja oktoobris avatakse kümme liini Kiievis ja viis Lvivis. Ryanairi juhi Michael O’Leary kõrval laua taga allkirjastas lepingut vana vaenlane Pavlo Ryabikin.
Mis on seekord teisiti, et plaan läbi läks?
Lepingu allkirjastamise juures sellesama laua taga oli ka Ukraina president Petro Porošenko, kes jälgis, et pastakas ikka paberile allkirja maaliks. Foto: Scanpix/Reuters
Peamine muutus oli poliitiline surve. Lepingu allkirjastamise juures sellesama laua taga oli ka Ukraina president Petro Porošenko, kes jälgis, et pastakas ikka paberile allkirja maaliks. Seega ei oleks lennujaama juhil enam olnud võimalik mõne teise huvipoole survele alluda: kui lennujaam taas meelt muudaks, ei oleks see enam lihtsalt löök taristuministri mainele, vaid rünnak riigi suurima poliitilise jõu vastu. Sellega ei julge riskida isegi oligarhide sõbrad.
Kohalik meedia kirjutab, et lennujaam teeb täiesti ümber ka lennujaamatasude süsteemi – tasu hakkab ühes osas sõltuma sellest, kui palju ettevõte majja turiste toob. See peaks leevendama Ryabikini muret, et Ryanair on lennujaamale kahjulik.
Praegu saab endale lennureise lubada vaid 5% ukrainlastest. Esimese odavlennufirma saabumine laseb ehk neidki riigist välja ning tekitab Ukraina ja muu Euroopa vahel tugevama sideme.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.