Järsk langus lõhkus investorite usku

Näiteks eelmisel nädalal kukkusid börsid viimase kahe aasta kiireimas tempos, sest investorid kardavad USA ja Hiina vahelist kaubandussõda. Dow Jonesi indeks langes 2018. aasta madalaima tasemeni - isegi veebruarikuu müügilaine põhjadest kukuti madalamale. Standard & Poor's 500 odavnes nädalaga lausa 6 protsenti.

"Viimased kaks kuud on meeleolud olnud väga haprad. See, et investorid kasutavad langusi ostmiseks, on turule toetust pakkunud. Eelmisel nädalal toimunu on seda suhtumist veidi õõnestanud," nentis Interactive Investori investeeringute juht Rebecca O'Keeffe MarketWatchile. "See on üldiselt turgude jaoks murekoht, aga tundub, et esmaspäeval oli kindlustunne mõnevõrra taastunud.

Vähem kui kaks kuud tagasi toimunud hinnasula järel uute rekorditeni ei jõutud. Eelmise kahe nädala 10 kauplemispäeva jooksul odavnes S&P 500 indeks kaheksal päeval. Mured tõstsid Chicago börsi volatiilsusindeksi (VIX) nädalaga 57 protsendi võrra kõrgemale, 24,87 punktini. Wall Streeti "hirmuindeks" tõuseb siis, kui aktsiaturgudel läheb kehvemini.

Tehniline kaitse mõranemasTehnilist pilti vaadates on pikaajaline tõusutrend veel jõus, aga niinimetatud karud (langusele panustajad) on esitanud sellele väljakutse.Nimelt sulgus S&P 500 indeks reedel 200 päeva libisevale keskmisele väga lähedal. Tehnilise analüüsi eksperdid ütlevad, et tegemist on tähtsa toetustasemega, mille läbimisel võib hinnalangus kiireneda. See võib tähendada ka pikaajalise trendi pöördumist.Veebruaris kukkus 200 päeva keskmisest korraks madalamale, aga taastus seejärel jõuliselt. Järgnevatel päevadel ja nädalatel peaks selguma, kas toetuspunkt püsib või mitte.

Mahukad tariifidKõige suuremaks murekohaks on turgude jaoks praegu potentsiaalne kaubandussõda, aga muretsetakse ka Föderaalreservi rahapoliitika pärast.

Neljapäeval teatas USA president Donald Trump, et kehtestab 50 miljardi dollari ulatuses Hiina kaupadele imporditariifid. Investoritele teeb muret ka Föderaalreserv - kardetakse, et keskpank ei suuda rahapoliitikat normaliseerides majanduslangust ära hoida. 

Tõsi, USA rahandusminister Steve Mnuchin ütles pühapäeval, et läbirääkimiste ja kokkulepetega on võimalik tariife ära hoida."Nagu president on öelnud, me tahame kaubanduse puudujääki järgmise aasta jooksul vähendada 100 miljardi dollari võrra. Olen tagasihoidlikult lootusrikas, et me jõuame kokkuleppeni," rääkis Mnuchin. "Kui me seda ei saavuta, siis kehtestame tariifid. Me ei jäta neid ootele."

O'Keeffe on läbirääkimiste osas pessimistlikult meelestatud. "Steve Mnuchin on võtnud ette vastiku ülesande USA ja Hiina kaubandustüli lahendamiseks läbirääkimiste kaudu. Võib ka nii olla, et ta otsib lepitust sealt, kus seda pole võimalik leida," nentis ta. 

Föderaalreserv plaanib tänavu tõsta intressimäärasid veel kahel korral. Järgmisel aastal tahetakse intresse tõsta kolmel korral. Kardetakse, et see võib aktsiaturge survestama hakata ning likviidsust vähendada.Samal ajal tegeleb USA valitsus aga fiskaalse stimuleerimisega, mis võib põhjustada majanduse ülekuumenemise, hoiatavad analüütikud.

Selleks, et ennast kaubandussõja vastu kaitsta, tuleks portfelli globaalselt hajutama ning suurte ekspordimahtudega ettevõtete osakaalu vähendama."Investorid, kes soovivad oma portfelli suurema kaubandussõja puhkemise vastu kaitsta, peaksid veenduma, et nad ei ole liiga suurt osa portfellist panustanud ekspordile orienteeritud riikidele, regioonidele või sektoritele," ütles UBS Wealth Managementi globaalsete investeeringute juht Mark Haefele.

Ta lisas, et taolised riigid on näiteks Saksamaa ja Jaapan, sektorid aga tootmisseadmed ning autotootmine. Investor peaks oma portfelli adekvaatselt üle maailma hajutama. Sinna hulka kuuluvad ka USA investeeringud, kus mitmed sektorid võivad tariifidest ka kasu saada (näiteks terasetootjad).

Haefele peab suure kaubandussõja puhkemist siiski ebatõenäoliseks. "See on risk, aga ebatõenäoline risk. Globaalse majanduse kohta ilmub ka piisavalt positiivseid uudiseid, mis hoiab meid aktsiaturgudel," nentis ta.Vanguardi Total World Stock ETF on tänavu langenud 3 protsenti. Viimase 12 kuu jooksul on tõus ulatunud aga 11 protsendini.