Sajandi tragöödia Venemaal: koolivaheajal lapsed põlesid elusalt kinosaalis

Artikkel

- Uudised
- Ave Lepik
- 26. märts 2018 kell 11:58
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sajandi tragöödia Venemaal: koolivaheajal lapsed põlesid elusalt kinosaalis
Kemerovo kabandus- ja meelelahutuskeskuse põlengFoto: epa
Pühapäeval sai Kemerovo suurest kaubandus- ja ostukeskusest Zimnjaja Višnja kümnetele inimestele surmalõks – hoones puhkes tulekahju, inimesed ei suutnud sellest välja saada ning põlesid elusalt.
Ohvrite arvu poolest on eilne tragöödia üks Venemaa viimase saja aasta suuremaid: praeguseks on erakorraliste olukordade ministeerium teatanud 64 hukkunust, kelle seas on palju lapsi. Teadmata kadunud on 11 inimest, vahendas RIA Novosti.
Ohvreid võib olla veelgi rohkem, sest suure keskuse katus kukkus sisse ning palju võis selle alla inimesi jääda, ei tea keegi. Esialgsete versioonide kohaselt oli tegemist kas süütamise või juhusliku süttimisega. Algatatud on kriminaalasi ning seoses sellega uurimise all neli inimest.
20 tundi kustutamist
Tuli puhkes kohaliku aja järgi keskpäeva paiku, kui keskuses oli tipptund. Pealtnägijate kinnitusel oli ainuüksi neljandal korrusel, kust tuli lahti läks, mitusada inimest.
Peamiselt külastasid Zimnjaja Višnjat eile lastega pered, aga ka koolilapsed, kellel on praegu koolivaheaeg. Hoone meelelahutussektoris neljandal korrusel asus ka kolme saaliga kino. Ja saalid olid lapsi täis, sinna oli tuldud koos klassijuhatajaga klasside kaupa.
Ühe versiooni kohaselt oli süttimise põhjuseks lühis karussellis, mis asus kino kõrval mängualal. Sealt võis tuli levida pallimere pallidele ja batuutidele. Teise versiooni kohaselt on süüdi teismelised, kes olevat süüdanud siseruumis porolooni. On veel üks oletus tule allika kohta: küünlad, mis põlesid ühe laste peo laual.
Loetud minutite jooksul lahvatas leek üle kogu neljanda korruse, levis mööda plastikut, sealt edasi kolmandale ja alumistele korrustele. Tuletõrjujad kustutasid majas tuld umbes 20 tundi. Kõige keerulisem oli ligi pääseda kahele kinosaalile, lisaks oli osa hoone neljandast korrusest kolmandale varisenud. Kui palju selle varingu all võib inimesi olla, ei tea praegu keegi.
Paanikas lõhuti uksi
Pealtnägijad, kes olid toimunu ajal keskuses, räägivad, et tuletõrjesignalisatsioon ei hakanud tööle ning need, kes olid kinosaalis, kuulsid koridorist inimeste karjeid. Seanss jätkus ja inimesed olid pimeduses. „Istusime naisega esimeses saalis ja korraga tundsime kärsahaisu,“ jutustas RIA Nostile kohalik elanik. „Signalisatsioon ei töötanud, isegi tuld ei pandud põlema. Jooksime saalist välja ja viskusime trepist alla, edasi tänavale. Kogu korrus oli juba mattunud paksu suitsu, algas paanika.“
Inimeste sõnul jooksid teises ja kolmandas saalis multifilmid ning seepärast olid saalid lapsi täis. Suurem osa neist hukkus, jõudmata isegi ruumist välja, kirjutab Vene uudisteagentuur.
Koridorides oli hullumaja, inimesed ei teadnud, kuhu joosta. Turvamehi, kes oleksid võinud inimesi organiseeritult välja juhatada, polnud. „Keegi külastajatest karjus, et tuleb joosta vasakule, sest seal on evakuatsiooniväljapääs. Kuid see oli lukus. Mehed üritasid kõrval olevaid uksi ja aknaid lõhkuda, aga siis hakati karjuma, et peab jooksma peatrepi juurde. Otsustasin sinna joosta, kuigi me tütrega isegi ei teadnud, et ega seal midagi ei põle. Oli juba ükskõik, kõik mattis hinge. Minu otsus oli õige, meie pääsesime,“ meenutab RIA Novostiga rääkinud naine, kes toimetati ülemiste hingamisteede põletusega haiglasse. Tema tütar pääses tervena.
Seda, et evakuatsiooniväljapääsud olid suletud, kinnitab netis ringlev ka video, millel on näha, kuidas inimesed lõhuvad uksi, et pääseda põlevast hoonest. Päästjate saabumiseni rabelesid inimesed nagu suutsid. Olukorra muutis keerulisemaks see, et kõik neljanda ja kolmanda korruse vahelised trepid ja vahekäigud olid paksus suitsus. Need, kellel ei õnnestunud pääseda, sattusid lootusetusse lõksu. Mõned neist lõhkusid aknaid ja hüppasid sealt välja.
Südantlõhestavad sõnumid
Koolilapsed, kes jäid neljandale korrusele kinosaali, saatsid oma lähedastele mobiiliga teateid, jätsid hüvastijätusõnumeid sotsiaalmeediasse… 13aastane Maria jõudis sõpradele rääkida tulekahjust ja nendega hüvasti jätta – see kirjavahetus levis sotsiaalmeedias kulutulena. Koos Mariaga hukkus ka tema ema. 12aastane Maija, kes samuti oli sel saatuslikul päeval selles põlevas hoones, kirjutas oma VKontakte kontol: „See on lõpp.“ Need sõnad olid prohvetlikud.
Sotsiaalmeedias vapustas inimesi veel üks ekraanitõmmis. „Kohe pärast tulekahju algust helistas mulle kinosaalist nõbu Vika. Ta rääkis, et kõik põleb, et kinosaali uksed on blokeeritud – ta ei saa välja, ei saa hingata. Ütlesin talle, et võta riideid seljast ja kata nina kinni. Ta vastas, et ütle emale edasi, et ma armastasin teda. Ütle kõigile, et ma armastasin neid. Ja kõne katkes.“ Vika saatusest pole seni midagi teada, lisab RIA Novosti.
Inimesed filmisid toimuvat nii sees kui väljas. Pühapäeval ilmus netti karm video, kus oli näha noormees, kes rippus end viimse jõuga hoides karniisi küljes, aga kukkus sealt otse asfaldile. Praegu on ta raskete vigastustega haiglas. Viimaselt korruselt hüppas näiteks alla 11aastane poiss, kelle mõlemad vanemad hukkusid põlengus. Kukkudes raskelt viga saanud poiss ise on haiglas kunstlikus koomas.
Päästjad tegid kõik, mis sellises olukorras võimalik, kirjutab RIA Novosti. „Põleng oli väga keeruline, suur ala, ja muidugi tekkis palju küsimusi keskuse üldise tuleohutuse kohta. Põhjused tuleb hoolikalt välja selgitada, et öelda, kes vastutas rikkumiste eest, mille tõttu sai võimalikuks selline kohutav asi. Mitmekorruseline kaubandus-meelelahutuskeskus oli puhkepäeval rahvast täis. See kõik raskendas oluliselt päästjate tööd – kust otsida inimesi, kui palju neid on…“ rääkis väljaandele erakorraliste olukordade ministeeriumi Siberi osakonna juhi asetäitja, kindralmajor Aleksandr Jeremejev.
Kemerovo meelelahutuskeskuse põlengFoto: epa
Eesti kaubanduskeskusi ootavad ees tuleohutusreidid
Eesti Päästeamet teatas, et analüüsib Venemaa kaubanduskeskuse põlengut ning et Eestis tulekul on kaubanduskeskuste tuleohutusreidid.
Eestis toimus viimati kaubanduskeskuses põleng veebruaris, kui puhkes tuli Rocca al Mare kaubanduskeskuse ventilatsioonisüsteemis, mis levis katuseparklasse.
Päästeameti päästetöö osakonna juhataja Martin Lambing ütles, et Eestis on päästemeeskonnad üldjuhul tutvunud selliste objektidega ning suuremate objektide kohta on operatiivkaardid, samuti on tehtud kaubanduskeskustes õppuseid.
Viimastel aastatel on Eestis kauplustes ja kaubanduskeskustes toimunud üle 20 põlengu. Enamus põlenguid on puhkenud just väiksemates poodides, harvemini kaubanduskeskustes. Aastal 2015 oli selliseid tulekahjusid 25, aasta hiljem 20, eelmisel aastal 21. Selle aasta esimese kahe kuuga 4. Peamised põhjused on maja seina lähedal asuvate prügikastide põlengud ja elektrisüsteemide rikked, kuid põlema on läinud ka mobiiltelefon ja pesumaja kuivati.
Eesti lähiajaloo suurim kaubanduskeskuse põleng toimus 2009. aasta märtsis Tallinnas Mustika keskuses. Põleng algas tehnikapoe laoruumidest ja levis kustutussüsteemi rikke tõttu müügisaalidesse, tuli sai ulatuslikult levida seetõttu, et majas ei töötanud automaatkustutussüsteem.
Mis hoonega oli tegemist?
Tules hävinud kaubanduskeskus Zimnjaja Višnja avati 2013. aastal. Hoone ise on ehitatud 1936. aastal ja oli kasutuses Kemerovo kondiitritehasena. 1977. aastal hoonet laiendati ning selle tulemusena loodi Kemerovo kondiitritoodete kombinaat. Kinnistul oli administratsioonihoone, söökla, ladu jm. 2006. aastal lõppes seal finantsraskuste tõttu tootmine.
RIA Novostiga rääkinud kohalikud ütlevad, et kogu keskuse planeering oli ajuvaba – kinosaalidest väljumine oli ebamugav, ja näiteks selleks, et istuda saalis viimasesse ritta, tuli siseneda teiselt poolt, minna alla, ekraani eest läbi ja seejärel jälle trepist üles. Teine väljapääs aga oli olnud alati kinni.
Tulekahju tõttu on üle kuulatud neli inimest, kelle seas on keskust majandava firma juht ning tulekahju arvatava puhkemise koha rentnik. Ülekuulamisel käis ka koduloomade loomaaia esindaja – loomaaed ise on pärast tulekahju kõrvaldanud sotsiaalmeediast kõik oma kontod.
Zimnjaja Višnja omanik on meedia teatel Nadežda Suddenok, Kemerovo oblasti endine rahvasaadik. Kommentaaridest on ta keeldunud, kuid tema kaitseks astus suhtluskanalis VKontakte välja tema poeg, kes ütles, et ema oli vaid peadirektor, mitte keskuse omanik. Poeg ütles veel, et tuleohutuse eest ema ei vastutanud ja lisas, et „kõik vilistasid kontrollimisele“.
Viimati kontrolliti keskust 2016. aastal ning selle käigu järel ei tehtud ühtegi negatiivset kommentaari.
Öelda, mis põhjustas tragöödia, on praegu ilmselgelt vara, ütles eriolukordade minister Vladimir Putškov. Kriminaalasi on algatatud mitme paragrahvi alusel, uurimist viib läbi Uurimiskomitee, kes saatis Moskvast kohale uurijate meeskonna.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kaubandus
Hetkel kuum