Tööturg pitsitab Eesti majandust

Artikkel

- Uudised
- Äripäev
- 27. märts 2018 kell 10:04
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööturg pitsitab Eesti majandust
SwedbankFoto: Scanpix/Reuters
Swedbank ei ole jaanuariga võrreldes muutnud selle ja järgmise aasta SKP kasvu prognoosi: sel aastal on kasv 3,9%, kuid järgmisel aastal peaks see aeglustuma 3 protsendini.
Kuigi Eesti kaubanduspartnerite impordi väljavaade lubab prognoosida sel ja järgmisel aastal välisnõudluse mõningast nõrgenemist, jääb see piisavalt tugevaks ning pakub meie ettevõtetele häid ekspordivõimalusi, kommenteeris Swedbank pressiteate vahendusel.
Järgneb Swedbanki põhjalikum kommentaar majandusprognoosile.
Madalad laenuintressid soodustavad investeerimist
Ettevõtete kindlustunne on jätkuvalt kõrge. Kasutamata kapitali on nõudluse suurenedes jäänud vähemaks ning see sunnib ettevõtteid rohkem investeerima. Turuintressimäärad peaksid küll tasapisi tõusma hakkama, kuid need jäävad veel vähemalt lähiajal piisavalt madalaks ning soodustavad investeerimist.
ELi rahade mõju valitsemissektori investeeringutes suureneb. Ettevõtete ja valitsemissektori investeeringute kasv peaks sel aastal küll aeglustuma, kuid nende tase SKP suhtes tõuseb.
Hinnakasv aeglustub veidi
Meie prognoosi järgi aeglustub tarbijahindade kasv sel aastal 3 protsendini. Aeglasema hinnatõusu taga on väliste hinnasurvete leevenemine. Nii toornafta kui ka teiste toorainete hinnad peaksid sel aastal kasvama aeglasema tempoga. Kõige rohkem panustavad inflatsiooni toiduainete ja alkoholi/tubaka kallinemine.
Tööjõupuudus hoiab palgakasvu kiirena
Tugev majanduskasv toetab hõive kasvu ja hoiab tööpuuduse madala, kuigi töövõimereform suurendab vähenenud töövõimega tööotsijate arvu.
Kiire palgakasv peaks sel aastal jätkuma, kuna tööjõu pakkumine ei suuda tööjõu nõudlusega sammu pidada. Vabade töökohtade arv on tõusnud viimase majanduskriisi järgse aja suurimaks. Tulumaksuvaba palgaosa kergitamise tõttu tõuseb suurema osa palgasaajate kasutatav tulu ning sellel peaks olema positiivne mõju eratarbimisele. Nimetatud maksumuudatus peaks palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama. Meie prognoosi järgi tõusevad palgad sel aastal ligikaudu 6%.
Majandus püsib tugev, kuid paistab riske
Eesti majandus peaks lähiajal püsima heas tasakaalus ja vastupidav. Tugev nõudlus ja mõõdukas hinnakasv aitavad kaasa ettevõtete kasumite paranemisele. Üha suuremat muret teeb aga Eesti pingelisemaks muutunud tööjõuturg. Sellega kaasnev kiire tööjõukulude kasv pidurdab ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime paranemist. Majapidamiste säästumäär on tugev ja nende eelarve tasakaalu lähedal, kuid majapidamiste lõikes on pilt ebaühtlane.
Riigirahandus püsib lähiaastatel suhteliselt heas korras - valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg on väike. Majandus ei vaja praegu valitsuselt täiendavat stimuleerimist. Nüüd on hea aeg riigirahanduse tugevdamiseks, sealhulgas reservide suurendamiseks.
Viimase kahe aasta jooksul on maailmamajandus nautinud kaubavahetuse mahtude tugevat kasvu. Imporditollimaksude tõstmine USAs, sellele järgnevad võimalikud vastumeetmed ja halvimal juhul kaubandussõda, ähvardavad aga praegused positiivsed trendid ümber pöörata ning halvendada välisnõudlust. Kuigi Rootsi kinnisvaraga seotud riskid on viimasel ajal vähenenud, tuleb ka nendega jätkuvalt arvestada.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum