Äripäev • 29. märts • 1 min
Jaga lugu:

Gaasitoru panevad merepõhja šveitslased

Gaasitorud
Gaasitorud  Foto: Elering

Elering ja Soome riigile kuuluv Baltic Connector OY sõlmisid neljapäeval lepingu Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnectori kõige suurema osa ehk merealuse gaasitoru – paigaldamiseks Šveitsi ettevõttega Allseas.

Balticconnectori mereosa ehitusprojekt algab sellel suvel merepõhja ettevalmistustöödega gaasitoru paigalduseks. Toru ise paigaldatakse kava kohaselt merre 2019. aasta suvel, teatas Elering.

Paigaldustööd lõpevad järgmise aasta sügisel ning seejärel algavad ettevalmistused gaasiühenduse kasutuselevõtuks.

 

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi märkis, et gaasiühenduse kõige mahukama lepingu sõlmimine annab kindluse kogu projekti lõpetamiseks 2020. aastaks.

"Lõpusirgel on ka Eesti territooriumil Balticconnectori osana rajatavate Kiili-Paldiski gaasitoru ning Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade ehitushanked. Seega lähiajal on loodetavasti põhilised ehituslepingud sõlmitud ja algab kõikidel objektidel reaalne ehitustegevus," rääkis Veskimägi.Sel nädalal alustas Corinth Pipeworks Pipe Industry SA Balticconnectori mereosa torude valmistamist oma Kreeka tehases. Samuti algab lähematel kuudel Balticconnectori klastrisse kuuluva Karksi uue gaasimõõtejaama ja Lilli liinikraanisõlme ehitus.

Balticconnectori merealuse osa pikkus Paldiskist kuni Inkooni Soomes on 77 kilomeetrit. Gaasitoru võimaldab maagaasi kahesuunalist liikumist. 500millimeetrise nominaalläbimõõduga ja kuni 80-baarise survega toru läbilaskevõime on 7,2 miljonit kuupmeetrit gaasi ööpäevas.

Balticconnectori maapealse osa pikkus Eesti maismaal Kiilist Paldiskini on 55 ning Soomes Inkoost Siuntioni 21 kilomeetrit.

Euroopa Liit toetab Balticconnectori klastri ehitust 206 miljoni euroga. Projekti kogumaksumus on ligikaudu 300 miljonit eurot.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt