Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Päikesepaneelitoetus firmadele tuleb aprillis
Riigiasutused ei soovi loobuda toetuste jagamise õigusest.Foto: Andras Kralla
Ettevõtjatel, korteriühistutel ja omavalitsustel avaneb võimalus päikesepaneelide paigaldamise korral küsida sellele KredExist toetust, 1,4 miljonit neelava projekti käigus loodetakse sel viisil Eestisse paigutada vähemalt viie megavati jagu paneele.
"Räägime minimaalselt 50 projektist. Toetuse määruse eelnõu on kooskõlastusringil, saadava tagasiside mahust oleneb suuresti ka määruse allkirjastamise aeg. Seniste plaanide kohaselt peaks see juhtuma aprilli esimeses pooles. Seejärel on KredEx kohe valmis taotlusi vastu võtma," selgitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.
Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhi Andres Meesaku hinnangul turgu selline toetus väga ei mõjuta, sest summa ei ole ülemäära suur, aga mingisuguse kevadise ärkamise vast tekitab. "See toetus võiks tõmmata turule selliseid investoreid või ettevõtjaid, kes siiani on heietanud mõtet paneelide paigaldamisest, aga ei ole olnud hinna või muu suhtes kindlust leidnud," kommenteeris ta.
Elektripaneelide tasuvusaega parandab 30protsendiline toetus tema sõnul kindlasti. "Nii puusalt lastes võib öelda, et kuskil 2-3 aastat võtab tasuvusaega lühemaks. Ühel korteriühistul toob toetus tasuvusaja 10 aastast allapoole. Ettevõtjal oleneb palju tarbimismustrist, aga võiks langetada tasuvusaega 7 aastale," ütles Meesak.
Ka päikesepaneele paigaldava SigmaSystemsi juhatuse liikme Kristjan Karmingi sõnul võiks see mõningast elevust turule juurde tuua. KredExi praegust eraisikutele pakutavat toetust nimetas ta küll pisut keeruliseks, tabelimajandust ja aruandlust on eraisikutele võib-olla isegi liiga palju. Ettevõtjatel on pisut suuremate projektide ajamine samas jõukohasem, märkis Karming.
Toetusega abil võivad päikesepaneele paigaldada nii korteriühistud kui omavalitsused, kuid muu hulgas loodab majandusministeerium, et võimalust kasutavad ka väljaspool suuremaid linnu tegutsevad tööstusfirmad, mis saaksid suurendada autonoomsust, vähendada sõltuvust elektrihinna kõikumisest ning langetada püsikulusid.
"Toetus on suunatud põhiosas väljapoole Tallinna linna ja taotlejateks võivad olla riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, mittetulundusühingud, äriühingud, sihtasutused, seltsingud ja korteriühistud," ütles Palo.
Tallinnas paikneva hoone omanik saab toetust taotleda vaid juhul, kui ta tegevusalaks on kohustuslik sotsiaalkindlustus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne.
See, kui palju meetmest kasu tõuseb, sõltub ministeeriumi analüüsi hinnangul üksikute projektide suurusest. Kui kõik projektid oleksid alla 50kilovatised, siis saaks selle toetada 109 projekti, kuid lõplik koguvõimsus oleks väiksem — 5,5 megavatti.
Maksimaalse toetussumma ärakasutamisel (toetus 30 000 eurot ja projekti maksumus 100 000 eurot) tõuseks koguvõimsus juba 6,7 megavatini ning maksimaalse tootmisvõimsusega projektide korral 9,3 megavatini, lihtsalt toetuse saajaid oleks mõlema stsenaariumi korral alla 50.
Kuid ka väikeste toetuse saajate arvu korral oleks muutus Eesti päikesepaneelide statistikas siiski märkimisväärne. Aastalõpu seisuga oli Eestis installeeritud päikeseelektri tootmise võimsus Taastuvenergia Koja hinnangul 18,37 megavatti. Sellest olid mikrotootjad, ehk tuhatkond alla 15 kilovatise võimsusega elektritootjat, installeerinud 9,2 megavati jagu paneele.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.