Uudised
Priit Pokk
3. aprill 2018 kell 15:30

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestlane eelistab investeerida kinnisvarasse

Eesti elanike hinnangul on kinnisvara parim koht, kuhu oma vaba raha paigutada, selgus värskest uuringust.

7 miljardit eurot hoidsid Eesti majapidamised veebruari seisuga pangahoiustel. Seda on ligi 10% rohkem kui aasta varem.

Võrreldes viie aasta taguse ajaga on kasvanud nende inimeste hulk, kes suudavad kas või natukene sääste kõrvale panna. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel tehtud uuringust selgub, et säästuvõimelised elanikud panevad kõige meelsamini oma raha kinnisvarasse.

"Kui viis aastat tagasi olid kinnisvarasse investeerida soovinud inimesed valdavalt passiivsed ning polnud midagi oma kavatsuste elluviimiseks ette võtnud, siis täna astutakse juba konkreetseid samme oma soovi täitmiseks, otsides sobivaid kinnisvarapakkumisi, kogudes laenu sissemakseks raha või otsides sobivat laenupakkujat," rääkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.

Kui koduvälise kinnisvara soetanute hulk pole viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud (11% vs 10%), siis huvi panna oma vaba raha just lisakinnisvarasse on kasvanud (18% vs 13%).

Sooman: tavalise inimese jaoks kõige lihtsam variant

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman märkis, et kinnisvara kui atraktiivne investeering pole suur üllatus, kinnisvarasse investeerimine on alati kui rahvussport olnud. Kinnisvara on tema sõnul tavalise inimese jaoks kõige pragmaatilisem ning tõsiseltvõetavam investeerimisinstrument. „Rahaturg on olnud heitlik, aktsiaturu suhtes ollakse äärmiselt ettevaatlikud ning näiteks tooraineturud võivad jääda lihtinimese jaoks liiga segaseks, aga kinnisvara puhul on see tore asi, et sa saad ta kohe tootma panna ning ta on pidevalt kaubeldav,“ ütles Sooman.

Kinnisvarainvestor ja koolitaja Peeter Pärtel märkis, et tänu suuremale huvile kinnisvara osta, on ka kergem seda müüa. „Müüja saab oma soove ja tingimusi rohkem dikteerida,“ ütles ta ja lisas omast kogemusest, et lihtsam on müüa ka spetsiifilisemaid objekte.Sooman lisas, et kinnisvarasse investeerides tasub samas kindlasti hinnata piirkonna elujõulisust ning seeläbi ka seda, kui likviidne soetav vara on. „Olgu Eesti nii pisike kui tahes, siis kinnisvarapotentsiaali tase on väga suure variatiivsusega.“

Buumi lõhna ei ole

Sooman tõi välja, et kui möödunud aastal jäi korteriomandite tehingute arv keskmiselt kuus 800 juurde, siis buumi aastatel 2005-2006 ulatusid need üle tuhande ehk võrreldes toonasega oleme tehingute arvult tublisti maas. „Samasugust rabamist nagu siis ei käi. Ma väidaksin, et see ongi positiivne, kuna turg on küllaltki tasakaalus, hinnad ka ei tõuse niivõrd raginaga. Turgu toodab loomulikult Tallinn ning siia tulevate inimeste juurdevool ja seetõttu ma ka rõhutaks, et see, mis on Tallinna õnn, on muu Eesti õnnetus.“

Sooman lausus, et buumist saadud vitsad aitavad kriitilisemat meelt alles hoida. „See põlvkond, kes 10 aastat tagasi matsu kätte sai, on veel praegu töövõimeline ning täie mõistuse juures. Nende järeltulijad veel ehk kuulavad oma vanemaid ja usuvad saadud õppetunde. Õnneks on meil pankadena filtrid vahel, kes nii naljalt ei lase enam sellistel kaardimajakestel kerkida.“ Ta märkis, et kui kriisist oleks rohkem aega möödas, siis võiks olla oht, et saadud kogemust oleks lihtsam ignoreerida.

Pangad, pensionid ja aktsiad

Peale kinnisvara peavad eestlased heaks investeerimise viisiks raha paigutamist panka, samas arvab nii 6% vähem inimesi kui viis aastat varem. Märkimisväärselt rohkem tuntakse huvi pensionisammaste vastu – kui 2013. aastal nägi 8% säästuvõimelistest elanikest, et see on sobiv viis raha investeerida, siis tänavu on neid 17%.

Kolmas eelistus raha paigutamiseks oleks aktsiad, kusjuures pigem eelistatakse kodumaiseid firmasid (56% vs 44%). Põhjustena, miks ei ole aktsiatesse investeeritud, nimetatakse puudulikke kogemusi ja teadmisi, kuid ka seda, et säästetud summad tunduvad liiga väikesed, et sellega aktsiaturul midagi ära teha.

Aktsiatesse motiveerib investeerima eelkõige kindel oodatud tulu (58% aktsiahuviliste seas, 40% üldiselt säästuvõimelistel elanikel), ettevõtte usaldusväärsus (48% ja 32%) ning soov teenida aktsia hinna tõusust (44% ja 26%). Kui oma säästuvõimekuse hindamine on jäänud üldjoontes samaks, siis võimekus panna väiksemas koguses kõrvale on suurenenud viis protsenti (16% vs 21%).

Kes on valmis kokku hoidma? Suurema tõenäosusega 16-29aastased (81% vastajarühmast), 30-49aastasedl (74%), kõrgharidusega elanikud (75%) ning suurema sissetulekuga pered (1001-1800€ - 88%).
Kes on viimase 10 aasta jooksul lisakinnisvara soetanud? Eelkõige kõrgharitud ja kõrgema sissetulekuga 30-49aastased mehed.
Kes plaanivad kõige enam osta lisakinnisvara? 16-29 aastased (31% vastajarühmast).
Vanemad elanikud (65+) eelistavad rohkem oma raha hoida pangas. Kui nad panustavad aktsiatesse, siis kodumaistesse.